«Ta sõi valuvaigisteid, et tempole vastu pidada!» Madis Millingu vend ja Jõekalda teadvustavad Eesti meeste terviseprobleeme

Tõnis Milling ja Kristjan Jõekalda Foto: Elu24

Jaanuaris lahkus meie seast äkksurma tõttu näitleja, poliitik ja vabatahtlik päästja Madis Milling. Mõni aeg hiljem sai vähidiagnoosi tema vend Tõnis ning infarkti tõttu lamas haiglavoodis ka Madise kursusevend Kristjan Jõekalda. Kas tõesti sai Millingule saatuslikuks liiga kiire elutempo?

Õhtujuht ja pulmaisa Tõnis Milling ja saatejuht Kristjan Jõekalda võtsid «Pealtnägijas» luubi alla Eesti meeste tervise ning arutlesid, miks Madis Milling meie seast küll nii vara lahkus.

«Ta tempo oli hullumeelne jah, aga ta oli terve elu selline,» kirjeldab Kristjan Madis Millingut. Venna Tõnise sõnul olevat Madis tihtipeale ka vähese unega olnud, sest teiste aitamine oli talle olulisem kui uni. «See aeg, mis ta riigikogus töötas, läks ta väga tihti otse riigikogust vabatahtlikku päästesse. Seal oli ta teinekord hommikuni, magas paar tundi ja siis läks riigikokku tagasi.»

Madis oli tõepoolest mees, kes põletas oma elu lausa mitmest otsast. Tal oli vapustav karjäär näitleja ja koomikuna. Elu teise poole pühendas ta poliitikale, kaitseliidule ning vabatahtlikule päästele. Peale tema surma selgus ka asjaolu, et Madis oli tarvitanud valuvaigisteid, et kiirele tempole vastu pidada.

«Tee, mis sa teed, see on sinu elu ja otsused,» oli Madis oma vennale tihti öelnud. Seetõttu Tõnis ka tema otsustesse väga ei sekkunud, kuigi nägi, et vennaraas võiks veidikene rahulikumalt võtta.

Praegu, kui Tõnis on saanud ka ise raske diagnoosi, ütleks ta inimestele, et nende elutempo on liiga kiire. Siiski põeb ta, et seda võidakse võtta etteheitena, justkui teised ei oska ise oma elu elada.

Tõnis sai oma haigusest – eesnäärmevähist – teada tänu «Pikema sõpruse päeva» kampaaniale, mis loodi selleks, et utsitada mehi enda tervist jälgima. Kuigi esimesed analüüsid olid Tõnisel head ja ta läbis seejärel jalgrattal lausa 16 riiki, siis järgmistel analüüsidel hakati juba kahtlustama halba.

Nüüd seisavad Tõnisel ees veel mõned lisauuringud, mille tulemuste järgi otsustatakse, kas tal on vaja operatsioonile minna või mitte. Lõikus tähendaks aga elukvaliteedi muutumist.

Kristjan Jõekaldat tabas südameinfarkt oktoobri alguses. «Ma pole elus teinud mitte midagi selle jaoks, et ma sinna punkti ei jõuaks. Vastupidi, ma pea ees jooksin sinna poole – ülekaal, vähene liikumine, alkohol ning suits takkaotsa,» ütles ta ning lisas, et see hetk pidigi ükspäev kätte jõudma ning jõudiski.

Edaspidise elu ees tal siiski mingit hirmu ei ole, pigem tunneb ta rõõmu, et on ikka veel siin meie seas. Haiglas olevat ta kohe mõelnud, mis saab temast edasi, ning uurinud arstilt, millal nad uuesti kohtuma peaksid.

«Meie kohtume siis, kui kiirabi toob,» olevat arst Kristjanile öelnud ning lisanud, et elu on ikka tema enda kätes, mitte arstide.

«Pikema sõpruse päeva» algataja Rain Vääna sõnas, et teda ajendasid kampaaniat tegema paljuski sõbrad ning ka kurb juhtum lapsepõlvest, kui suri alkoholilembene isa. «See andis mulle tõuke, et kuidas mina edasi elada tahan.»

Tartu Ülikooli kliinikumi meestekliiniku looja professor Margus Punabi sõnul on Eesti meeste lühikeses elueas süüdi asjaolu, et arstide õppekavades pole grammigi meeste sugulist meditsiini.

«Naistele on öeldud, et nad peavad regulaarselt kontrollis käima, meestele seda siiamaale kõneletud ei ole. Naistel on olemas ennetavad terviseprojektid, meestele ennetavaid terviseprojekte pole ja kui me räägime meestearstisüsteemist, siis meestearstisüsteem on sada aastat noorem kui naistearstisüsteem,» rääkis professor.

Androloogid ehk meestearstid on Eestis üsnagi uus nähtus ning haigekassa rahastab vastuvõtte kasinalt. Mees saab tasuta visiidile vaid perearsti saatekirjaga või tuleb tal ühe visiidi eest maksta vähemalt 60 eurot.

Tõnis Millingu sõnul on meestel ilmselgelt ebamugav pöörduda oma naissoost perearsti juurde intiimpiirkonna murega ja seetõttu abi ei küsitagi.

Nii Kristjan kui ka Tõnis loodavad, et nende sõnavõtt «Pealtnägijas» viib nii mõnegi mehe arsti ukse taha ning nad hakkavad oma tervist järjepidevalt kontrollima. «Usun, et nad on õnnelikud, kui saavad teada, et on terved või mõni haigus on alles algstaadiumis ja ravitav,» lisas Tõnis.

​