:format(webp)/nginx/o/2024/03/24/15963568t1h4480.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/11/16/14964833t1h3a6c.jpg)
Tallinna Ülikool on kasutusele võtnud erinevad kokkuhoiumeetmed, mis on paljudele üliõpilastele pahameelt valmistanud. «Võtsin isegi kohvi kaasa, aga see aitas ainult algul, sest lõpuks sai see ju otsa,» nendib üks tudeng.
Praeguses energiakriisis on pihta saanud ka ülikoolid, kelle eelarved on lõhki, ja kasutusele on võetud erinevad kokkuhoiumeetmed. Näiteks on Tallinna Ülikool langetanud oma linnakus temperatuuri 19,2–20,5 kraadi juurde, kuid see on nii mõnegi tudengi nina külmetama pannud. Elu24 toimetusega võtsid ühendust üliõpilased, kes korraldasid loengus väikese eksperimendi.
Nimelt võttis üks tudeng hommikul loengusse kaasa termomeetri, et mõõta ära, kui palju siis ülikoolilinnakus tegelikult sooja on. «Mingi tunnike pärast loengu algust näitas see ainult 18 kraadi,» märgib noor tudeng. Ta lisab, et peale kolme tundi, kui nad olid kogu kursusega auditooriumi kehadega kütnud, näitas termomeeter 19 kraadi.
Tallinna Ülikooli arendusprorektor Katrin Saks räägib Elu24-le, et temperatuur sõltub hoonest ja auditooriumi asukohast (kas see on hoone keskel või ääre pool) ning haridusasutuses on keskmiselt 19,2–20,5 kraadi.
«Kuid kindlasti mängib rolli ka temperatuur õues ja see, kui sooja kampsuni vanaema kudunud on,» märgib Saks.
«Mõõtmisi on tehtud regulaarselt tühjas ruumis hommikul enne loengute algust. Päeva jooksul, kui auditooriumid on kasutuses, siis temperatuur ka tõuseb,» nendib Saks, lisades, et hilisemateks korrapärasteks mõõtmisteks pole nad vajadust näinud.
Prorektor leiab, et koolimaja temperatuurist räägivad need, kellel on külm, ja samas on neid üllatunuid, kes leiavad, et ikka veel ei olegi nii jahe. «Kuid kindlasti mängib rolli ka temperatuur õues ja see, kui sooja kampsuni vanaema kudunud on. Peamine on aga suhtumine praegusse kriisi ja arusaamine, et me kõik peame panustama,» räägib ta.
Auditooriumide üldtemperatuuri kohta otseseid kaebusi esitatud ei ole, kuid pöördumisi on siiski olnud. «Õpperuumis ventilatsioonist puhuva jaheda õhu tugevuse kohta, millele on siis vastavalt võimalustele reageeritud,» täpsustab ta.
«Oleme saanud ka vastutustundlikelt kolleegidelt signaale, et mõnes ruumis on liiga soe ja teises jälle tarbetult põlevad lambid. Ja see on väga sümpaatne,» lisab Saks.
Milliseid kokkuhoiumeetmeid on Tallinna Ülikool rakendanud?
Ülikool on kasutusele võtnud kolm peamist meedet, et vähendada kulu energiakandjatele. Lisaks ruumide temperatuuri alandamisele lülitatakse nädalavahetustel (laupäeval kella 18st kuni esmaspäeval kell 8ni) välja ventilatsioon, millega hoitakse kokku igal nädalavahetusel kasutatavast elektrienergiast ligikaudu 38 protsenti.
Kolmandaks suletakse ülikoolilinnak 17. detsembrist 2022 kuni 8. jaanuarini 2023 ja sel ajal langetatakse hoonete temperatuur 15–16 kraadini. Peale kõige selle jälgitakse senisest rohkem, et linnakus tuled tarbetult ei põleks.
«Kuna kokkuhoid algab eelkõige kõigi meie teadlikust ja vastutustundlikust käitumisest, siis panime koostöös TalTechiga kirja ka soovitused, kuidas keerulisel ajal energiat säästa ning raske olukorraga seejuures psühholoogiliselt toime tulla,» lisab Saks.