KUNST MÜÜB ⟩ Suurest hinnatõusust hoolimata ostavad eestlased innukalt kunsti

Leonhard Lapin «Jänku suudlus» Foto: Allee galerii

Elukalliduse tõus on paljude jaoks teinud igapäevase toimetuleku tunduvalt keerulisemaks. Kas kõrged hinnad on vähendanud ka kunsti kokku ostmist või on kunstioksjonid sama edukad nagu möödunud aastatel? «Eesti kunstil pole tõepoolest kunagi nii hästi läinud kui praegu,» tõdeb Allee galerii juhataja Katre Palm. Selgub, et kunst on valdkond, millesse eestlased armastavad investeerida.

Möödunud nädalavahetusel toimunud galerii Vernissage sügisoksjon näitas, et kunsti soetamise vastu on jätkuvalt suur huvi. «Praegu on eriliselt suur huvi Eesti moodsa kunsti klassika ehk 1960–1980ndate perioodi kunsti vastu. Mitmete selle perioodi kunstnike tööd müüdi sügisoksjonil rekordhinnaga. Näiteks Lepo Mikko teos «Otepää maastik» 1962. aastast, mille alghind oli 6000 eurot, müüdi lõpuks haamrihinnaga 33 000 eurot,» ütleb Vernissage’i galerii juhataja Kristiina Radevall.

«Meie seast hiljuti lahkunud Jüri Arraku teose «Nukk» (1980) haamrihinnaks kujunes 26 000 eurot. Enn Põldroosi 1970. aasta aktimaali hind tegi lausa seitsmekordse hüppe ja kerkis 5500-euroselt alghinnalt 35 000 euroni. Vanema kunsti klassikutest tegid oksjonil rekordtulemused Lembit Saartsi teos «Pargipink» 1963. aastast ning Adamson-Ericu teos «Lilled sinises vaasis» (1940), mille alghind oli 19 000 eurot ja haamrihinnaks kujunes 40 500 eurot,» avaldab Radevall.

Galerii juhataja räägib, et Vernissage'i galeriis näevad nad juba viimase kolme aasta jooksul suundumust, et kunst vahetab aina enam omanikke oksjonitel, kus mitmed huvilised saavad soovitud teose omandamiseks pakkumisi teha. Nendes tingimustes hinnad kerkivad.

«Suurem huvi kunsti soetamise vastu langes kokku koroonapandeemiaga, mil inimesed hakkasid otsima positiivseid emotsioone ja tegelema rohkem kodukujundusega, sest kodus viibiti rohkem.»

Radevall räägib, et praegusel kiire inflatsiooniga ajal nähakse kunstis emotsionaalse väärtuse kõrval suurepärast rahapaigutamise võimalust. Kuna aina enam teoseid vahetab omanikke oksjonitel, hoitakse oksjonikollektsiooni jaoks rikkalikku valikut kõrgel tasemel töid.

Tallinna vanalinnas asuva Allee galerii korraldatud kunstioksjonid on olnud väga edukad. «Allee galerii kunstioksjonid on läinud väga hästi, eelmisel laupäeval, 5. novembril toimunud kunstiklassika oksjonil löödi Eesti oksjonimajade kõigi aegade ühe päeva käiberekord – ligi 700 000 eurot,» avaldab Allee galerii juhataja Katre Palm. Viis suurima haamrihinnaga teost seekordsel oksjonil olid:

1. Roman Nyman, «Sestri Levante» – 52 000 eurot;

2. Leonhard Lapin, «Jänku suudlus» – 45 000 eurot;

3. Juhan Püttsepp, «Marjulised» – 38 500 eurot;

4. Johannes Võerahansu, «Nüpli motiiv» – 36 000 eurot;

5. Jüri Arrak, «Kaelkirjak» – 34 000 eurot.

Palm räägib, et endiselt on näha eriti suurt armastust pallaslaste vastu, 1960–80ndate modernse kunsti vastu ning viimasel ajal taas tõusvat huvi baltisakslaste vastu. «Kui eraldi kedagi välja tuua, siis pallaslastest Richard Uutmaa ning 1960–80ndatest Jüri Arrak, Leonhard Lapin, Edgar Valter,» ütleb Palm.

Allee galerii pakub oksjonitel kunsti väga erinevas hinnaklassis ning sügisel 2021 alustati lisaks klassikalistele maalikunsti oksjonitele eraldiseisvate graafikaoksjonitega, kaasamaks veelgi laiemat ostjaskonda. «Eesti kunstil tõepoolest pole kunagi nii hästi läinud kui praegu,» tõdeb galerii juhataja.

Ka Tartus asuva E-Kunstisalongi oksjonid on kõik läinud väga hästi. E-Kunstisalongi omanik Tiia Karelson ütleb, et järgmine oksjon on 3. detsembril. «Kunsti ostetakse aasta-aastalt järjest rohkem – inimeste teadlikkus ja haritus on kasvanud, materiaaalsed võimalused samuti. Saadakse ka aru, mis siin elus päris asjad on,» tõdeb Karelson.