:format(webp)/nginx/o/2022/11/14/14960132t1hcb97.png)
Kui Vene väed veebruari lõpus Ukrainasse tungisid, kartsid Vladimir Bespalov ja Maria Bespalaja, et nende unistus lapsendada ei saa enam teoks.
27-aastase raudtee juhtivtöötaja Bespalovi sõnul mäletab ta sõja alguse päeva, 24. veebruari väga selgelt: «Arvasime, et jäime hiljaks. Saime aru, et me riik on sõjas ja me ei saa enam lapsendada.»
Nad siiski ei heitnud meelt, vaid asusid tegutsema ning postitasid sotsiaalmeediasse teate, et on Ida-Ukrainas elav paar, kes soovib lapsendada.
«Tahame adopteerida poisi või tüdruku, vastsündinu, ükskõik millise lapse,» oli nende teates.
Nädalaid hiljem nägi nende postitust vabatahtlik, kes aitas inimestel Vene vägede kätte langenud Mariupolist põgeneda.
Elanikud olid seal nädalaid keldrites ja mujal, kus sai end Vene vägede lauspommitamise eest varjata. Palju inimesi hukkus, osa kaotas elu kokku varisenud majade tõttu.
Ellujäänute seas on ka kuueaastane Ilja Kostuševitš, kes oli jäänud orvuks ja üksinda. Ta mõlemad vanemad hukkusid sõja esimesel nädalal.
:format(webp)/nginx/o/2022/11/14/14960136t1hbc69.png)
Ta ema hukkus Vene suurtükiväe rünnakus, kui oli perele süüa otsimas. Teadmata oma naise saatusest, läks Ilja isa järgmisel päeval teda otsima, kuid hukkus samuti Vene armee tulistamise tagajärjel, teatas Ukraina politsei.
Väike Ilja rääkis, et isa jättis ta naabrite juurde, kus ta varjus nädalateks koos võõraste inimestega külma ja pimedasse keldrisse.
«Laps oli nii näljane, et sõi oma mänguasju,» ütles Bespalaja, kes oma mehega uuris, kes olid poisi vanemad ja kus ta Mariupolis oli.
«Mehed tarvitasid alkoholi ja teised lapsed kiusasid teda. Ta oli nälginud ja külmunud,» rääkis poisi uus ema CNNi ajakirjanikule Salma Abdelazizile.
Ta on oma jutuga ettevaatlik, et Ilja ei peaks traumeerivat kogemust uuesti läbi elama. Naise sõnul oli poiss kolm nädalat kohutavates oludes.
Bespalov ja Bespalaja on nüüd Ilja ametlikud hooldajad. Poiss on olnud nendega kuus kuud ja nad adopteerivad ta niipea kui võimalik. Kuna Ukrainas on sõjaseisukord, siis praegu seda teha ei saa.
Nagu kõik vanemad, kaitsevad Ilja uus isa ja ema teda kiivalt, üritades tagada talle turva- ja stabiilsustunnet.
«Üritame mõtted sõjast eemale viia ja sukelduda lapsega aja veetmisesse. Püüame luua mälestusi tavalisest lapsepõlvest. See võtab aega, aga iga vaba hetke veedame koos,» rääkis Bespalov, keda üliolulise raudtee-eksperdina Ukraina armeesse ei kutsutud.
Aga sõjas pole midagi normaalset. Pärast adopteerimissoovi sotsiaalmeediasse postitamist seadis paar sisse kaks vaba tuba lapse võimalikuks tulekuks: ühe valge võrevoodi ja sinise voodipesuga lastetoa, teise narivoodi ja paljude mänguasjadega. Kaks tuba, sest nad ei teadnud, millises vanuses lapse nad saada võivad. Esimene tuba oli beebi ja teine suurema lapse jaoks.
Bespalaja on töötanud mitu aastat lastekodus ja tundis, et on oludest hoolimata valmis lapse kasvatamise väljakutseks.
«Mul ei olnud järsku hirmu lapsendamise ees. Olin kindel, et saame lapse, ja olin kindel, et suudan igaühe eest hoolitseda ja tema iseloomuga hakkama saada,» rääkis ta CNNile.
Kuid ka selle plaani purustas sõda. Varsti pärast selle algust oli paar sunnitud põgenema oma kodust Slovjanskist, Donetski oblasti rindel asuvast linnast, Kiievisse.
«Meie stabiilsus oli kadunud. Me mõlemad kaotasime töö ja kodu. Kaotasime kõik oma säästud, kaotasime absoluutselt kõik,» ütles Bespalaja.
Aprillis said nad lõpuks Mariupoli vabatahtlikult kõne, mida olid oodanud: seal oli väike poiss, kellel polnud vanemaid, ning küsiti, kas paar saaks tema eest hoolitseda.
Järgmisel hommikul alustasid nad kahepäevast autoreisi Dniprosse, kus Ilja oli, et kohtuda poisiga, kellest saab nende laps.
Kiievisse tagasi jõudes läbisid nad Ilja seaduslikeks eestkostjateks saamiseks keerulise neljakuulise protsessi, mis hõlmas terapeutidega rääkimist, palju arstivisiite, politsei taustakontrolli ja ametnike uurimist tagamaks, et poisil pole teisi elavaid sugulasi. Erinevad annetajad, sealhulgas Donetski jalgpalliklubi Šahtar, aitasid rahaliselt, mis võimaldas perel mugava kodu leida.
:format(webp)/nginx/o/2022/11/14/14960128t1h18f8.png)
«Nüüd on meil see armastus, see armastus, mis teeb meist pere. Meil ei olnud varem last, kuid nüüd on ja meie armastus on tõeline,» rääkis Bespalaja.
Hoolimata rõõmust uue pere üle on Ilja elu raskem õhtuti, kui pealinnas tekivad pidevad elektrikatkestused, mille on põhjustanud Venemaa jätkuvad rünnakud Ukraina elektrivõrgule. Pere jääb tundideks ilma elektrita.
«Mõnikord ta kardab,» ütles Bespalaja. «Ta on hüsteeriline ja ütleb mulle, et see on nagu tagasi Mariupolis, pimeduses.»
Väike Ilja õpib toime tulema. Ühe elektrikatkestuse ajal küünaldega valgustatud elutoas mängides tõstis ta pilgu ja ütles: «Ma ei karda enam pimedust. Ma tean, et tuli süttib uuesti.»
Vene väed tungisid Ukrainasse 24. veebruaril ja sõda kestab seni. Ukraina armeel on õnnestunud vabastada suured alad, mis sõja alguses Vene vägede kätte langesid. Hiljuti ka Hersoni piirkonna.
Lääs abistab Ukrainat Venemaaga võitlemisel, saates relvi ja humanitaarabi.
A map of the approximate situation on the ground in Ukraine as of 00:00 UTC 14/11/22.
— War Mapper (@War_Mapper) November 14, 2022
There have been no notable changes to control since the last update. pic.twitter.com/nV7iObWUrK