NII KIUSAMINE ALGAB ⟩ Noort ema pahandavad märkused lapse kaalu kohta: mu beebi ei ole paks!

Foto on illustreeriv. Foto: Shutterstock

«Kui oma last on vaja kaitsta, siis olen suisa emadraakon,» ütleb neljakuuse beebi ema, keda ajendasid sotsiaalmeedias sõna võtma lapse kaalu kohta saadud kommentaarid. Noort ema hämmastab, et täiskasvanud inimesed beebide välimust kritiseerivad ja sülelast paksuks nimetavad. «Sealt see kiusamine peale hakkabki,» leiab ta.

Anneli (nimi muudetud, toimetusele teada) jagab oma Facebooki kontol, et tema armastatud beebi on saanud mitmeid märkusi, mille kohaselt olevat laps liiga suur. Anneli kirjutab: «Nüüd juba pikalt kripeldab üks asi. Olen palju aidanud oma sõbrannadel igasugustes laste teemades olla «emalõvi». Ja nüüd... ma olen ise veel suurem lõvi või suisa emadraakon. Suur, tugev ja väga kaitsval positsioonil oma isikliku lapse suhtes.»

Neljakuuse pisitüdruku ema ütleb, et tema mõtteavalduse põhjuseks on see, et viimasel ajal on kommenteeritud tema lapse suurust. «Olen saanud märkusi oma lapse suuruse pihta. Ütleme nii, et mu last on kutsutud paksuks ja ülesöödetuks ja seda erinevate sõnadega ja täiskasvanud inimeste poolt. Siinkohal avan natukene oma pahameele tagamaid,» avaldab naine.

«Meie beebi on planeeritud ja väga oodatud laps. Teda oodates pidin ma iseennast väga palju muutma ja muutsin ka, selleks, et temal oleks hea,» alustab ta selgitust. «Umbes kolm kuud enne oma armsa lapse sündi sain ma diagnoosiks loote kasvupeetuse. «Peetus» on iseenesest juba väga kole sõna, hirm oli suur ja mure muudkui kasvas, sest iga uus ultraheli ütles, et tegemist on väga väikese lapsega ja kaalunumbrid ei jõudnud kasvada. Seetõttu oligi meil plaaniline keisrisünnitus, sest laps oli tuharseisus ja nii-öelda liialt väikene. Minu ainus lootus oli see, et kui ta oleks vähemasti 2 kilo, oleks hästi, ja kui ta oleks juba üle 2 kilo, oleks veel parem. Sündis laps, kes oli ainult natukene kolmest kilost kergem. See oli kergendus, sest laps oli täiesti normide piires, küll pigem alumises otsas, aga normis.»

«Ja nüüd on kätte jõudnud selline aeg, kus osa inimesi arvab heast peast, et võiksid kommenteerida minu last, kes nüüd kogub kaalu, mis tal siis kogumata jäi alguses.»

Beebid ongi pontsakad

Anneli peab seda täiesti loomulikuks, et imikud on trullakad. «Olge head ja võtke teadmiseks, et beebid ongi pontsakad – seda eriti jalgadest, sest nad ei arenda oma lihaseid eriti enne, kui laps liikuma hakkab (kõndima, jooksma jne). Kui mingi osa kehast ei pea praegu aktiivselt töötama, sest see pole füüsiliselt võimalik, siis see on rasvale hea kodu,» ütleb Anneli ja lisab: «Meie beebi on väga hea füüsilise tugevusega tüdruk, kes käib beebikoolis võimlemas ja ujumistrennis ujumas ja seda igal nädalal.»

Anneli rõhutab ka, et iga laps kasvab oma tempos ning tema tütar on alati olnud pigem normipiiride allotsas kui üleval. Seda suurem on aga vanemate rõõm, kui nüüd ollakse kaalutabelite järgi keskele jõudnud. «Oleme selle üle väga rõõmsad ja uhked! Me oleme läbi käinud teekonna, kus öeldi, et meie laps on väike ja me peaksime mures olema. Nüüd me ei ole mures.» Samuti leiab Anneli, et nii väikest last ei ole võimalik üle sööta, nagu talle on ette heidetud, sest kõik liigne tuleb välja. «Meie beebi muideks sööb päevasest normkogusest umbes 100 milliliitrit vähem, sest ta ei jaksa nii palju veel süüa.»

Nii kiusamine algabki

Koolides on palju juttu kiusamisest. «Kui aga täiskasvanud inimene kommenteerib nii väikest last nii negatiivselt, siis ma võiksin väita, et sealt see kiusamine peale hakkabki,» arvab Anneli, kes rõõmustab teiste inimeste edu üle ega halvusta kedagi. «Kui tahan aidata, siis toetan teadmistega ja kogemusega,» ütleb ta.

«Enne kui otsustate kedagi kritiseerida, vaadake ise peeglisse ja tõdege, kas te olete veatud.»

«Enne kui te ei tea terve teekonna lugu, ei maksaks kommenteerida,» ütleb Anneli lõpetuseks ning lisab, et nemad on uhked oma beebi iga grammi üle. Neljakuune laps kaalub praegu umbes 7 kilo ja on ligikaudu 65 sentimeetrit pikk.

Anneli postitusel on palju kommentaare, kus mõistetakse kriitika imiku kaalu kohta hukka. Samuti peavad ka teised emad pontsakaid lapsi nunnudeks ning arvavad, et beebide puhul on see loomulik. Kommentaari jätnud Grette kurdab, et tema peab pidevalt kuulma, et tema last peetakse liiga väikseks. «Ma pean pidevalt kuulma, et issand, kui väike ta sul on! Kas ta saab ikka korralikult süüa? Pead teda ikka rohkem söötma jne. Nii väsinud sellest. Ise ju tean, et laps on mul tõesti pisikene, aga väga tubli ja areneb. Selline suhtumine on nii väsitav,» avaldab ta.

«Väga julm ikka, mida inimesed räägivad. Ja just, nii see kiusamine pihta hakkabki. Tugevalt tuleb selle vastu seista ja vahest ka draakon olla,» arvab Ave. Annelil soovitatakse õelatest kommentaaridest ja norimisest mitte välja teha. «Emad peavad tugevad olema ja kaitsma oma lapsi. Õelust on väga palju meie ümber kahjuks!» tõdeb Laura. «Äärmiselt häbematu, kui täiskasvanud inimesel jätkub jultumust kommenteerida või lugeda beebi volte.»

Arst: imiku välimust ei peaks kommenteerima

Lastearst Reet Raukas ütleb, et loos kirjeldatud neljakuuse imiku kaal ja pikkus on mõlemad täpselt Eesti keskmised (ehk kasvukõveral 50. protsentiilil).

«Lapse kasvamist hinnates tuleb hinnata ka tema arengut. Kui laps sööb piimasegu, on võimalik imikut üle toita, sest pudelist saab piima kergemini kätte ja lapsel ei pruugi täiskõhutunnet tekkida. Sel juhul on vanemate ülesanne hinnata, kui palju laps sööb, ja vajadusel koguseid korrigeerida,» selgitab Raukas.

«Kui laps on kasvult suur (nii pikkuse kui kaalu poolest) ja tema areng vastab eelduspärasele, on kõik hästi. Kui suuremat sorti imiku füüsiline areng jääb maha, tasuks hinnata, mis on selle põhjuseks ning asuda tegelema lapse motoorika arendamisega,» ütleb lastearst.

«Meil ei ole kombeks kommenteerida täiskasvanute välimust, me ei pruugiks seda teha ka imiku puhul,» nendib Raukas.