N, 1.12.2022

«Isapuhkus on täiskohaga töö!» Aigar Vaigu ja Jüri Muttika räägivad isaks olemisest

Heveli Tuisk
, REPORTER- TOIMETAJA
«Isapuhkus on täiskohaga töö!» Aigar Vaigu ja Jüri Muttika räägivad isaks olemisest
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Aigar Vaigu ja Jüri Muttika.
Aigar Vaigu ja Jüri Muttika. Foto: Kuvatõmmis saatest

Füüsik ja teaduse populariseerija Aigar Vaigu lahkas koos ajakirjanik Jüri Muttikaga isaks olemise rõõme ja valusid saates «Hommik Anuga». Nad soovitavad kõikidel isadel proovida lastega koju jäämist, mis lähendab nende perekonda.

Aigar Vaigu ja Jüri Muttika arutasid saates «Hommik Anuga», kui palju muutis nende elu isapuhkusele jäämine. Tihtipeale arvatakse, et lastega koju jäämine on tõeline puhkus, ent need mehed lükkavad selle väite ümber.

Saatejuht Anu Välba tõstatas küsimuse, miks peetakse vanemapuhkusele jäävaid isasid tõelisteks kangelasteks, kuid emade puhul sellist ülistust ei teki. Samuti vaadatakse Välba sõnul sageli viltu emadele, kes julgevad väikeste laste kõrvalt tööle asuda.

Muttikat ajas see väide naerma ning ta sõnas, et mehed arvatavasti kiitlevad lihtsalt rohkem. Vaigu lisas, et ka tema äiapapal oli raske mõista, et tema tütar läks peale lapse sündi kohe tööle, kuid ta juhib tähelepanu asjaolule, et äi kasvas võrreldes praegusega üles teistsuguses ühiskonnas.

«Aga kes lapsega on?» oli küsinud Vaigu abikaasalt tema isa, kui telefonikõne ajal teada sai, et tütar kõnnib tööle. Vaigu sõnas, et tihtipeale peetakse oluliseks mehe tööd ja karjääri, aga naise oma mitte. «Kordagi ei küsitud, mis naise tööst saab,» lisas Vaigu.

«Otsustasime Avega, et oleme mõlemad täisväärtuslikud vanemad võrdselt ja seda juba enne laste sündi. Ta teadis algusest peale, et olen valmis lastega koju jääma,» rääkis ta oma perest.

Muttika jäi aga isapuhkusele seetõttu, et tema naine on vabakutseline helilooja ning pankade silmis tühi koht. «Mis mul muud üle jäi,» sõnas ta.

Muttika sõnul on vanemapuhkusele jäämisel ka üks varjukülg. «Tööandja mõtleb: poolteist aastat oleme kutita hakkama saanud, miks peaksime ta tagasi võtma?» Vaigu sõnul nii hull see olukord veel päris ei ole, kuid mehed ütlesid üksmeelselt, et nii mõnelgi on siiski juhtunud, et tööandja neid enam tagasi ei oota.

Kui aga rääkida lastega kodus olemisest, siis nii Vaigu kui ka Muttika sõnul pole see midagi hullu ning nad julgustavad ka teisi isasid vanemapuhkusele jääma. Siiski rõhutavad nad, et isapuhkus on täiskohaga töö.

Välba küsis, kuidas nad on isadena hakkama saanud lapsega, kes veel ei räägi. «Oluline on see, et sa oled kohal, keskendud lapsele ja asjad liiguvad ise paika,» sõnas Vaigu.

Samuti arvavad nad, et kui laps kisab, on isad vähem paanikas kui emad ning suudavad nii mõnelgi juhul paremini toimida. Siiski olevat mõne lapse kisa selline, mis häirib vanemate ajutegevust. «Kasutasin klappe, mis summutasid lapse kisa, et mõte töötaks. Mu laps on valju häälega ning tundus, et talle lihtsalt meeldis oma hääl,» rääkis Vaigu.

Vaigu ja Muttika sõnavad, et väikelapse kasvatuse juures mängib rolli ka rutiin ja kindel asjade paigutus, et nii pimedas kui ka poolunes suudetaks lapsel kasvõi mähkmeid vahetada.

Samuti on meeste sõnul olulisel kohal puhkus ning oma suhtlusvõrgustiku hoidmine. «Tuleb suhelda ka muudel teemadel, mitte ainult lastest, et hoida oma täiskasvanuelu,» toob Vaigu näite.

Muttika sõnul on väga tähtis, et isad saaksid lastega tihedalt koos olla juba sünnist saadik. «Tean mehi, kes said aru, et neil on poeg või tütar, siis, kui nad ülikooli läksid. Nad ei leia aga, et lapsi tuleks vati sees kasvatada, vaid neil tuleks lasta minimaalsel tasemel vahel ka haiget saada, et nad mõistaksid maailma paremini.» «Sa lood turvavõrgu, aga selle sees lased tal ise õppida,» täpsustab Vaigu.

Märksõnad
Tagasi üles