P, 29.01.2023

ARUTELU SOTSIAALMEEDIAS ⟩ Kas punamonumentide valguses peaksime hakkama lammutama ka kirikuid ja mõisaid?

Merilyn Närep
, päevatoimetaja
Kas punamonumentide valguses peaksime hakkama lammutama ka kirikuid ja mõisaid?
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments 34
Foto: Konstantin Sednev

Poliitik Igor Gräzin tegi ühismeediasse postituse, kus vanem härra pöördus tema poole küsimusega, et kas lisaks punamonumentidele peaks hakkama lammutama ka mõisaid?

«Tänasel telgipäeval Elvas küsis soliidses eas Uudo: «Kuna me hakkame maha lammutama punamonumente, siis millal me lammutame maha Eesti 700-aastase orjuse märgid — mõisad, mille tallides meie esivanemad peksa said?»,» sõnab poliitik Igor Gräzin ühismeedias.

Gräzini sõnul nimetas Uudo konkreetseid riigikogulasi. «Delikaatse inimesena jätan ma need nimed esialgu nimetamata. Milline pidi olema minu vastus Uudole?» küsib poliitik oma Facebooki seinal. 

Antud postitus algatas kommentaarides arutelu. Igor Taro sõnab näiteks irooniliselt, et milleks piirduda vaid mõisatega, ka kirikuid peaks hakkama maha lammutama, millele Gräzin tõi vastu argumendi, et kirikutest sai haridust. 

«Kui juba 700 aastat tagasi minna, siis küllap sai siis ka ristiharidust tule ja mõõga ning ihunuhtlusega. Mida kaugemale ajas lähme, seda jaburamaks toonaste sündmuste parandamine kaasaegses maailmas muutub,» leiab Taro. 

Endine Läänemaa metsamajandi direktor Lembitu Twerdianski nõustub küsimuse püstitanud Uudoga. «Õige! Kõik mõisate kõrvalhooned tuleb killustikuks teha — tallid, aidad, rehed, viinaköögid. Mu vanaisa rääkis, et tema vanaisa olevat pekstud Koluvere kivisilla peal. Tuleb maha lõhkuda kõik kivisillad, seda võis juhtuda mujalgi.»

30-aastase töökogemusega rongijuht Neeme Sihv küsiks aga Uudolt vastu: «Millal me ajalugu hindama hakkame ning teeme kõik, et mõisad, kirikud jm ei laguneks?». Margus Kukk aga märgib, et kergeim võitlus on monumentidega, sest need ei hakka vastu.

Lemme Krimm leiab, et lammutada on kerge. «Punamonumendid pole mingid jäädavad märgid, need on teisaldatavad. Mõisa talle on lihtsalt raskem teisaldada ja meie idiootse majandamispoliitikas on jäetud need arhitektuuri mälestusmärgid nende hooldada, kellel selleks raha on. Riik ei tegele sellega, vöi kui tegeleb, siis lammutab ka toimivaid institutsioone.»

Eesti vaimulik ja teoloog Arne Hiob kommenteerib: «Sakslased läksid ära ja muutsid pärast teist maailmasõda kogu Saksamaaga meelt. Nende märgid võivad püsti olla. Kui venelased oleksid ka pärast NL lõppu teistmoodi käituma jäänud, siis oleksid ka märgid püsti jäänud — need jäidki ju siiamaani püsti, kuni algas sõda.»

Millisel seisukohal olete teie?

Märksõnad
Tagasi üles