VIDEO ⟩ Viimsis kipuvad põdrad hoovidesse. «Ühe õunapuu tegi lehtedest ja okstest tühjaks nii kõrgele kui ulatas»

Põder. Pilt on illustreeriv. Foto: Margus Ansu

Õhtustel jalutuskäikudel põdra kohtamine ei ole Viimsis erandlik. Järjest vähem inimest pelgavad põdrad tungivad hoovi ja teevad seal pahandusi. Viimsilaste sotsiaalmeediagrupis küsib Uku, mida tuleks teha selleks, et soovimatu külaline hoovi enam ei tuleks. «Põder kahjustab taimi. Püsib praegu eemal vaid siis, kui koer õues,» ütleb ta. 

Viimsilaste Facebooki grupis kirjutas Uku 10. novembri õhtul: «Mida teha sellise soovimatu külalisega? Paar päeva tagasi külastas ka meid. Esialgu tundus naljakas, aga täna juba päris suured hävitustööd. Püsib eemal vaid siis, kui koer õues. Hetkel ootab võimalust naasta.»

Uku räägib, et on ise põdrale peale sattunud kaks korda, kuid võimalik, et ta on aias veelgi rohkem luusimas käinud. Põder ei uudista mitte niisama, vaid tegutseb ka. «Lisaks võrkaia rüüstamisele on ta peaaegu kõiki viljapuid degusteerinud. Ühe õunapuu tegi lehtedest ja okstest tühjaks nii kõrgele kui ulatas. Teistel puudel on sellist sorti kahjustused nagu pildilt näha,» räägib Uku. 

Põder käis Viimsis puude kallal. Foto: Erakogu

11. novembri õhtul ütles Uku Elu24-le, et praegu nad jälgivad, kas põder ka sellel õhtul külla tuleb. Põtra aitab eemale peletada koer, kes valvab nüüd öö läbi õues. «Eelnevatel aastatel pole hoovis märganud põtru, kuid siin Rannavälja tee kandis on neid liikumas näha ikkagi suhteliselt tihti,» räägib Uku. Nii et õhtustel jalutuskäikudel põdra kohtamine ei ole erandlik. 

Põdrad on väga julgeks läinud

Kui reeglina hoiavad metsloomad inimestest eemale, siis põdrad on hakanud järjest enam inimese lähedust otsima. «Poolteist tundi oli eile põder meil hoovis. Ja see õunapuu, mida ta nosis, on ainult 4 meetri kaugusel elutoast, kus me ise telekat vaatasime. See välkumine ka teda ei morjendanud,» räägib Uku. 

Põder lõhkus aeda ja ootab uut võimalust tagasi aeda pääsemiseks. Foto: Erakogu

Postituse all on palju kommentaare, kus teised Viimsi elanikud jagavad mõtteid oma kohtumistest põtradega. «Nad paar nädalat käivad ühes kohas ja siis liiguvad edasi. Ootame siis ja oleme ettevaatlikud. Mul käib ta roosidelt lehti söömas, eelmisel talvel käisid kolmekesi isegi,» kirjutab Julia ning avaldab ka põhjuse: «See on selle hullu ehituse ja metsa hävitamise tulemus! Põdrad on ilma enda elukeskkonnata jäänud. 15 aastat tagasi olid väga arglikud, väikse müra peale põgenesid, praegu ei karda enam midagi!» 

«See on selle hullu ehituse ja metsa hävitamise tulemus! Põdrad on ilma enda elukeskkonnata jäänud.»

Merike ütleb, et tema aias käisid eelmisel aastal pidevalt kaks põtra, kes lõhkusid noori ja vanu puid. «Aitas ainult öine valve,» tunnistab naine. Maaris kirjutab, et ei saa ennast mugavalt tunda, kui on teada, et põder ka aias olla võib. «Ei saa öelda, et ma tunneks end mugavalt kui hämaras enda aias 1- ja 3-aastasele lapsele põder nahaalselt vastu astub. Varsti juba kell 15 kottpime. Ei ole mul ka põtrade vastu midagi, aga nii suurest koduloomast huvitatud ma ei ole,» tõdeb ta. 

«Meil ka Rannavälja teel madalamad ōunapuud pōtrade poolt juba «tagasi lōigatud» ja maasikaid käivad kitsed pügamas. Sel aastal kuidagi eriti vara. Aga mōtlen nii, et nad on siinkandis alati olnud ja peamegi koos elamisega hakkama saama,» arvab Liis. Osa postituse kommenteerijaid soovitavad kasutada ulukite peletusvahendeid. «Nad ei talu vere lõhna. Ma olen verejahust teinud poolvedela pasta ja sellega väiksed savist lillepotid üle mäkerdanud. Kui need õunapuu okste külge riputada, siis hoiavad eemale,» teab Anne soovitada.