N, 8.12.2022

Anonüümne välireklaam ajas maaklerid marru. Avaldaja: üüriturg vajab positiivset raputust

Lisatud reklaamieksperdi kommentaar!
Annaliisa Köss
, reporter-toimetaja
Anonüümne välireklaam ajas maaklerid marru. Avaldaja: üüriturg vajab positiivset raputust
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments 2
Välireklaam Tallinna kesklinnas.
Välireklaam Tallinna kesklinnas. Foto: Tairo Lutter

Selle nädala keskel ilmus Tallinna linnapilti anonüümne välireklaam lausega «100% suva, mis pärast saab». «Kui me nüüd senisest häälekama lähenemisega suudame diskussiooni käivitada, siis oleme suure sammu õiges suunas edasi astunud,» leiab reklaami avaldaja, turvalise üürilepingu platvormi Rendin juht.

Käesoleva nädala keskel ilmus Tallinna linnapilti välireklaam, millel seisab: «100% suva, mis pärast saab», viidates maakleritele, kes üürivad omanike kodud välja, võtavad kopsaka vahendustasu ja kaovad.

Elu24-le laekunud vihje kohaselt pahandab anonüümne reklaamikampaania maaklereid, kelle arvates kahjustab see kogu tegevusala. «Tõesti mainet kahjustav ja maaklereid maha tegev, aga eks maakleri tegevusala on pigem niikuinii selline halva mainega ja seda rohkem halvustada, ja veel avalikult, on ikka jube,» ütleb üks anonüümseks jääda soovinud maakler toimetusele.

Kes reklaamib ja mida reklaamib?

Kiirelt asuti erinevates ühismeediagruppides spekuleerima, kes on selle reklaamikampaania taga ja miks. Näiteks kirjutati Facebooki grupis «Meedia- ja reklaamipärleid meilt ja mujalt» reklaamist fotot jagades nõnda: «Ühtegi logo või firma nime, mitte midagi pole. Huvitav, kes reklaamib ja mida reklaamib. Muidugi, eks ta tõsi on, et paljusid maaklereid huvitab ainult raha ja kui see käes, siis tsaupakaa. Ilma, et midagi eriti tegema peaks.»

Samuti tõusetus küsimus reklaami seaduslikkusest, kuna reklaamiseadus näeb ette, et reklaamis peab selgelt eristatavalt sisalduma reklaami tellija nimi, tema registreerimisel olev või registreeritud Eesti või Euroopa Ühenduse kaubamärk või domeeninimi, mida aga sel juhul ei ole.

Anonüümse maakleri sõnul on reklaami avaldaja turvalise üürilepingu platvorm Rendin. «Rendin muidugi pakub üürnikele head varianti ilma tagatisrahata üürida, aga see on nagu kindlustus ja üürnik ei saa pärast seda raha tagasi. Maaklerid ei teeni üüritehingute pealt palju, vaid pigem enda turundamise eesmärgil ja hea tagasiside jaoks, et end nähtaval hoida,» märkis allikas. 

Eesmärk juhtida tähelepanu

«Turvalise üürilepingu platvorm Rendin käivitas hiljuti palju kõneainet pakkunud reklaamikampaania, mille eesmärk on juhtida üürileandjate tähelepanu vajadusele kaitsta oma üürisuhet ja viidata maakleritele, kes sellest ei hooli,» kinnitas Eesti idufirma Rendin kommunikatsioonijuht Nänsi Männik.

Ettevõtte juhi ja kaasasutaja Alain Auna sõnul kasvab üürisuhetes praegu eriti teravalt just võlgnevuste risk. «Rendini tellitud Norstati uuring näitab, et väga suur osa üürileandjatest (82 protsenti) muretseb praeguse üha kasvava elukalliduse pärast. Samaväärne hulk neist peab tõenäoliseks, et üürnikel tekivad lähitulevikus probleemid üüri- ja kommunaalarvete tasumisega,» avaldas ta. Aun lisas, et see fakt näitlikustab hästi, miks vajab üürileandja kaitset, mis annaks talle rahalise kindluse juhuks, kui ta satub üürniku otsa, kes jätab maksmata üüri- ja kommunaalarved või tekitab varalist kahju.

Sellises keerulises olukorras on Auna sõnul ülioluline ka õiguslikult pädeva lepingu olemasolu (tähtajatu, üürileandja ja üürniku huve võrdselt arvestav, ilma seadusevastaste eritingimusteta jne) ning juriidiline kompetents või tugi, et probleemide korral osataks seaduspäraselt tegutseda. Sama uuringu tulemusest selgus, et 71 protsenti üürileandjatest ei ole teadlikud, mis tingimustel ja kui kiiresti on võimalik võlglasest üürnikust vabaneda, samuti puudub igal teisel maakleril sellest arusaam.

Üleskutse üürituru korrastamiseks

Auna sõnul maaklerid tunnetavad probleeme üüriturul. «Uuringu järgi 93 protsenti neist muretseb, et praegune majanduslik olukord toob üürnike seas kaasa makseraskusi. Samas maaklerid teavad, et sellise riski realiseerudes ei saa nad ise üürileandjaid aidata,» rääkis Aun, kelle ettevõtte jaoks on pikalt õhus olnud üks küsimus: miks suhtuvad maaklerid hoolimatult oma klientidesse, kuigi neil on teadmine, et turul on väärtust loov lahendus olemas?

Ta lisab, et Rendini peaaegu kolme tegutsemisaasta jooksul on nad korduvalt kutsunud maaklereid ja kinnisvarabüroosid üles üüriturgu korda tegema – looma üheskoos õiglase ja turvalise keskkonna kõikidele turu pooltele, nii üürileandjatele, üürnikele kui ka maakleritele.

Üüriturg vajab positiivset raputust

«Oleme muidugi rõõmsad nende professionaalide üle, kes meie abiga pakuvad oma klientidele turvalisimat üürimise lahendust. Kahjuks on see osa tervikust liiga väike, kui mitte tühine,» ütles Aun, kelle arvates on aastakümneid muutumatuna püsinud üürituru tavad ja sellega kaasnev mõtteviis iganenud.

«Üüriturg vajab positiivset raputust. Kui me nüüd senisest häälekama lähenemisega suudame diskussiooni käivitada, siis oleme suure sammu õiges suunas edasi astunud,» märkis Rendini juht.

Menetlus käib

Ka tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) ettevõtluse osakonna juhataja Ulrika Paavle sõnul on amet selle reklaami kohta saanud mitmeid pöördumisi, mh kinnisvaramaakleritelt ja Eesti Kinnisvaramaaklerite Kojalt.

«Kuna menetlus reklaami suhtes alles käib, siis ei saa me hetkel kommenteerida, kas tegemist on ebaseadusliku reklaamiga,» ütleb Paavle. Ta lisab üldise selgituse, et ebaseaduslik on reklaam, mille puhul rikutakse reklaami üldnõudeid, tehakse keelatud reklaami või rikutakse piiratud reklaami nõudeid.

Kui kerkib küsimus reklaami õiguspärasuse kohta, kuulab TTJA ära reklaami avaldaja, teostaja ja/või tellija ning annab võimaluse vabatahtlikult ebaseaduslik reklaam eemaldada. Kui olukord ei lahene, siis on TTJA-l võimalik kohustada ettevõtet ettekirjutusega reklaami eemaldama.

Reklaamiseadus näeb ette, et juhul kui ühte reklaami avalikustatakse eraldi etappidena ning esimes(t)e etap(p)i(de)na avalikustatud reklaami(de)l puudusid reklaami tellija andmed, siis peavad reklaami tellija andmed sisalduma reklaamis hiljemalt alates 15. päevast reklaami esimes(t)e etap(p)i(de) avalikustamisest arvates.

Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi reklaamiteooria lektor Tiina Hiob sõnas Elu24-le, et praegu pole selles reklaamis märke seadusega nõutust, s.t puudub reklaami tellija nimi, tema registreerimisel olev või registreeritud Eesti või Euroopa Ühenduse kaubamärk või domeeninimi.

«Võib arvata, et tegemist on eraldi etappidena kavandatud reklaamiga. Sellisel juhul peab reklaami tellija olema tuvastatav peale 15 päeva reklaami esimese etapi avalikustamisest arvates,» märkis Hiob ja lisas, et kui see on niisugune reklaam, siis on praegu kõik korras.

Tähelepanu on kätte saadud

Ent kas see reklaam võib kahjustada tegevusvaldkonna mainet? «Kui jätkureklaam tuleb ja pöörab praeguse negatiivsuse julgelt ja leidlikult positiivseks sõnumiks, siis ehk vaibub ka ärevus, mis sektori inimestes on tekkinud. Vastasel korral on võimalus, et reklaam võib tõesti kinnistada stereotüüpset arvamust, et kõik maaklerid on kasuahned lurjused,» sõnas Hiob ja vabandas «dramaatilise illustratiivse liialduse» pärast. «Sest miks peaks tänaval reklaamiga kokku puutuv inimene mõtlema keeruliselt? Pigem mõtleb ta lihtsalt ja sirgelt, teeb kiire järelduse, noogutab ning astub edasi.»

Hiob leiab, et tähelepanu on selline lahendus kindlasti kätte saanud. «Kui lõpuks kujuneb olukord, mille saab lühidalt kokku võtta lausega «lõpp hea, kõik hea», siis tuleb julguse eest punkte anda. Ootame, vaatame...»

Märksõnad
Tagasi üles