:format(webp)/nginx/o/2021/11/03/14180596t1h5329.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/11/11/14954053t1hb786.jpg)
68-aastane Tallinna proua elab sotsiaalkorteris, mis on olnud tema koduks juba 17 aastat. Järgmise aasta alguses üürileping lõpeb ning proua kardab, et lepingut enam ei pikendata. «Hirm on selle ees, et mind tõstetakse kevadel tänavale,» ütleb ta.
SEGADUS SOTSIAALKORTERITE LEPINGUTEGA ⟩ Lasnamäe proua elab kodu kaotamise hirmus. «On hirm, et hakkab küüditamine peale ja jään elukohast ilma»
Sirje (68) on pärit Nõmmelt, kus ta elas üle 30 aasta. «Elasin seal kolme lapsega, mees suri seal majas. Lastel õnnestus endale korterid saada,» räägib Sirje. Kui ta Lasnamäel Hooldekodu teel asuvasse sotsiaalkorterisse kolis, oli tema süda rahul. «Kui siia korterisse sain, siis oli rahu. Nüüd aga on hirm, et hakkab küüditamine peale ja jään elukohast ilma,» ütleb Sirje. Küüditamiseks nimetab naine ohtu, et üürileping temaga võidakse lõpetada.
Kui Nõmmel asuvas elamises oli eluruumi suuruseks 100 ruutmeetrit, siis praeguses elukohas sotsiaalmajas on Sirjel vaid kaks tuba ning korteri suurus on 33,5 ruutmeetrit. Sirjega koos elab ka tema poeg, kes on invaliid. Kui palju sotsiaalkorteris elamise eest maksta tuleb? «Oktoobri kuus oli kõik kokku koos maksudega natuke alla 200 euro. Nüüd tuleb kokku umbes 300 eurot, ma arvan,» ütleb Sirje.
/nginx/o/2022/11/12/14955793t1haf70.jpg)
Kui varem sõlmis linn sotsiaalkorteri elanikuga lepingu viieks aastaks, siis viimati tehti leping vaid kaheks aastaks ning see ongi asjaolu, mis Sirje muretsema paneb. «Kolm korda on olnud viieaastane leping. Eelmine kord tehti kaheaastane leping. Uuest aastast hakatakse üldse vaatama, kellele antakse leping ja kellele ei anta, mis on ju nagu küüditamine,» räägib Sirje murelikult. Probleem puudutab Sirje sõnul paljusid, sest valdavalt on sotsiaalmajade elanikeks pensioniealised inimesed. «Kuna mul läheneb uue lepingu tegemine, hakkasin uurima, et miks on leping kaheaastane. Mulle öeldi, et uuest aastast hakkab kehtima uus seadus. Kas saab lepingu või ei saa, seda nemad otsustavad,» räägib Sirje, kes võttis selguse saamiseks ühendust Tallinna linnavalitsusega. «Võiks olla määramata ajaks leping,» ütleb Sirje, kes leiab, et linn võiks korraliku üürnikuga sõlmida tähtajatu lepingu. «Me ei ole ju nooremaks läinud, vaid vanemaks, kuid see lepingute asi on läinud hullemaks, mitte paremaks,» tõdeb ta.
/nginx/o/2022/11/12/14955792t1hab06.jpg)
Proua sõnul loob lepingu sõlmimine vaid kaheks aastaks väga ebakindla tunde. Sirje kardab, et tal kästakse minna vanadekodusse või laste juurde, kuid laste juurde minna ei saa, sest nad elavad koos oma peredega väikestes korterites. «Mul pole pojaga kuhugi mujale elama minna. Tänavale ainult. Loodame väga, et saame siin edasi elada,» räägib Sirje, mainides, et kui ta rääkis abilinnapea Betina Beškinaga, lubas viimane teda aidata.
«Loodame väga, et saame siin edasi elada.»
Abilinnapea: soovime lähtuda inimese konkreetsest abivajadusest
Pöördusime kommentaari saamiseks Lasnamäe linnaosavalitsuse ja Tallinna linnavalitsuse poole. Soovisime teada, miks muutis linn üürilepingu perioodi ning kas sotsiaalmaja elanik, kes on pikalt sotsiaalkorteris elanud, saab olla kindel, et tema elukoht säilib. Saime vastuse Betina Beškinalt, kellega Sirje oma murest rääkis.
:format(webp)/nginx/o/2020/02/26/12974239t1hbd7c.jpg)
«Olukorra selgituseks – Tallinna linn on korrastamas põhimõtteid, mis puudutab linnamajade ehk sotsiaal- ja munitsipaaleluruumide kasutusse andmist. Senikaua, mil toimub uutele põhimõtetele üleminek, rakendatakse lõppenud või lõppevate üürilepingute sõlmimisel kaheaastast lepingu perioodi,» ütles Beškina.
«Konkreetselt sotsiaaleluruumidest rääkides hindab linnaosa eelnevalt ka inimese abivajadust, mis on aluseks kasutuslepingu pikendamiseks või sõlmimiseks. Ka praegu, kui tekib täiendavalt lepingute pikendamise või sõlmimise osas (sotsiaaleluruumi puhul) küsimusi, toimub see koostöös linnaosa sotsiaalhoolekande osakonnaga,» räägib Beškina. Seeläbi soovitakse tulevikus sotsiaaleluruumide kasutusse andmisel rohkem lähtuda inimese konkreetsest abivajadusest ning lisaks ajutisele eluasemele pakkuda talle ka teisi sotsiaalteenuseid, mis aitavad tal paremini iseseisvalt hakkama saada. «Seega käsitleme inimese abivajadust tervikuna ning see on ka üks osa linnamajade kasutusse andmise põhimõtete korrastamisel,» avaldas abilinnapea.
«Abivajaduse korral pakub linn inimesele abistavaid teenuseid ja toetusi, mistõttu julgustan siinkohal alati küsimuste ja murede korral oma elukohajärgse linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna poole pöörduma,» rääkis Beškina.