«Ära ole kelmi jõulusponsor!» Politseikapten Maarja Punak hoiatab netipetturite eest

Veebipolitseinik Maarja Punak kutsub üles märkama veebis varitsevaid ohte Foto: Margus Ansu

Aasta lõpp on aeg, kus aina rohkem avalikustatakse inimesi, kes on teistelt raha välja petnud, müües olematuid asju või jagades valedest pulbitsevat nutulaulu. Maarja Punak selgitab, miks satutakse häbiposti just jõuludel.

On teada-tuntud tõde, et raha ajab ka kõige paremad sõbrad tülli. Seda on märgata sotsiaalmeedias aina tihemini, eriti nüüd, kui elu on kallinenud, kuid inimeste palgad on endiselt samal tasemel.

Kuna pangad nii kergekäeliselt laene ei väljasta, on hakatud pöörduma eraisikute või lausa sõprade poole. Seda kõike võimaldab sotsiaalmeedia, kuhu on loodud isegi grupid, kus laene pakuvad eraisikud.

Kahjuks ei mõista ei laenuandjad ega ka laenuvõtjad selliste kokkulepete tagajärgi, eriti need, kes laenavad oma sõpradele. Üldjuhul lõppeb see nii raha kui ka sõbra kaotusega. «Sellised kokkulepped on ohtlikud, sest sageli nõustutakse hädaolukorra tõttu läbimõtlematult punktidega, mille järgi tuleb laenusummalt maksta hiigelintressi või kanda suuri rahalisi karistusi, kui näiteks tagasimakse laekub päev või kaks hiljem,» selgitab politseikapten Maarja Punak.

Vastutustundetult võetud laen viib inimesed tihtipeale surnud ringi – uue laenuga makstakse vana laenu ning sellest ringist väljuda on raske. Kui pangale võlgu jääda, satutakse inkasso hambusse või makseregistrisse, kuid sinu rahaprobleemidest ei saa teada kogu maailm.

Internetiajastu on tekitanud aga olukorra, kus eraisikule tagasimaksmisega vaid mõne päeva hilinedes võidakse panna sinu pilt koos kirjavahetusega avalikult üles ning sinu muredest saavad kõik teada.

Siiski tuleb tõele näkku vaadata ning tunnistada, et enamikul laenajatel pole algusest peale olnud plaanis raha tagasi maksta. Tihtipeale kasutatakse erinevaid valesid, mille abil veenda teisi endale raha laenama, ning mängu tuuakse ka väikelapsed.

«Häbiposti panemises ei ole midagi uut. Seda on sotsiaalmeedia alguse ajast tehtud näiteks kelmidega, puuküürnikega. Loomulikult ei ole selline teise inimese andmete jagamine lubatud. Kahjuks ei ole enamasti inimesed, kelle kohta postitusi tehakse, läinud enda õiguste eest seisma kohtusse. Kui neid juhtumeid oleks rohkem, kus kohtud avalikustajaid karistavad, siis ehk mõeldaks veidi enam võimalikele tagajärgedele. Ja loodetavasti mitte ainult avalikustamise teemal, vaid ka just laenudega seonduvate lepingute ohtlikkusega,» lisab Punak.

Praegu on käes see aeg, kus rahaküsimisi, laenamisi ja kelmusi on aina rohkem, sest ägedad jõulukingid soovitakse saada võimalikult odavalt. Inimestele müüakse olematuid asju ja kui raha käes, kaotakse kui tina tuhka.

Tuleb välja, et eraisikutelt on võimalik jõulukinkideks raha laenata ka ilma intressideta. «Olen kuulnud petturitest, kes just enne jõuluaega, kui endal oli vaja rohkem raha, et kinke osta ja jõule korralikult tähistada, hakkavad müüma asju, mida nad tegelikult ei oma. Jaanuaris, järgmise palgaga, kantakse aga raha tagasi, nagu poleks vahepeal midagi juhtunudki. Väidetakse, et tellimus ei jõudnud Hiinast kohale või see asi läks vahepeal katki. Ära ole kelmi jõulusponsor!» hoiatab Punak.

Eraisikute omavahelised lepingud ei ole valdkond, kus politsei tavaliselt sekkub. Kui selle taga ei ole just kelmust, sundi või ähvardust. Lepingulised erimeelsused ja täitmatajätmised lahendab siiski kohus, kuid see nõuab raha sissenõudjalt lisakulutusi, mida väiksemate summade pärast teha ei raatsita, ning nii jäävad petturid karistamata.