ELU 25 Vaata videot! Annely Akkermann Juku-Kalle Raidile: Eesti rahandus ei ole pekkis, aga olukord on halb

Juku-Kalle Raid
, Ajalehe KesKus peatoimetaja
Copy

Eelarve on defitsiidis viimase piirini, ütleb rahandusminister Annely Akkermann Juku-Kalle Raidile ning nüüd tuleb suund võtta teisele poole.

Kuula ka Jukuraadio saadet rahandusministriga.

Keit Pentus-Rosimannuse lahkumise järel rahandusministriks saanud Annely Akkermann (1972) on õige pika selle ala kogemusega inimene. Tuntud ka kui Kihnu kuninganna (Annely on pärit Kihnust ning olnud seal ka üks silmapaistvamaid ettevõtjaidalates 1991. aastast), hakkas ta (nagu ise ütleb) "50 kilo kaaluvana laps-ettevõtjana külapoodi pidama" 20-aastaselt.

"Kõikvõimalike toetuste pidevat suurendamis ma ei poolda üldse", märgib rahandusminister, "raha juurde trükkimine ei lahenda samuti mitte ühtainsatki probleemi."

Annely Akkermann on öelnud, et kui talle pakuti rahandusministri kohta, kulus tal otsustamiseks üks sekund:

"Võib olla terve sekund tõesti. Kui sa kandideerid Riigikokku, siis üks küsimus on alati, et kui sa saaksid ministriks, et mis sa teed? Kas sa üldse hakkaksid? Siis mõtled, et laevandusega olen tegelenud, turismiga, et noh majandus või rahandus. Ja kui see ühel hommikul, minu 50nda sünnipäev hommikul, helistab Kaja Kallas ja siis ma mõtlesin, et tal on eakate sünnipäevalaste nimed hommikul laua peale valmis pandud. Aga pärast õnne soovimist pakkus ministri kohta. Ei pidanud mõtlema, olen terve elu majanduses ja rahanduses olnud."

Juku-Kalle Raid: Sa said rahandusministrina sellise pooleldi küpsetatud kaku. Uus kakuke võetakse vastu uue riigieelarvega, kus sul mõmmigi enam teha ei ole, aga see on laias laastus juba ära otsustatud

Annely Akkermann: Ja, aga see riigieelarve, mida Keit Pentus-Rosimannus esitles riigikogule, see on üsna hästi tasakaalus ja ega ma seal midagi muuta ei olekski tahtnud. Alati võiks defitsiit olla väiksem aga me peame arvestama ka, et tuhande kilomeetri kaugusel on sõda. Ja parem kannatada seda defitsiiti, kui jätta praegu tegemata midagi, mida on vaja teha.

JKR: Mul on seda sõna rahandusminister sinu puhul raske välja hääldada, sest sa näed välja nagu suvaline boheemlane, samas selline boheemlane, kellele sõrme ära suhu pista.

AA: Boheemlane olen ma muidugi, Kihnus kõik arvavad, et ma käin kördiga. Tegelikult käin valdav enamus ajast tunkedega ja tegelen oma kariloomadega. Lemmikloom on mul tonnine pull Tendrok. Siis lambad ja igasugused muud. Kihnu lapsed koolist tulid bussiga mulle Riigikokku külla. Ja kui nad nägid mind sellise fuksiaroosa kleidiga, vajusid kõigil suud lahti. Nad arvasid, et tulen neile tunkedega vastu.

JKR: Mõistlik, miks sa ei käinud Riigikogus tunkedega või ministeeriumis praegu?

AA: Võib olla peaks praegu proovima. Aga ehk ei võta autojuht peale, peaks proovima.

JKR: Mida see eelarve defitsiit meile ühsikonnana kaasa toob? See on ära rääkimata, kuna inimesed ei saa pihta lõppkokkuvõttes, et kui sinu rahakotis on sada eurot, siis sa võid võtta küll kiirlaenu ja osta 120euro eest forelli, aga see toob peagi tagasilöögid.

AA: Defitsiit tähendabki, et me elame paremini, kui saaksime endale tegelikult lubada. Järgmine asi, mis tekib, hinnatakse halvaks jätkusuutlikku võimet tasuda võlgu tagasi ja intressi. Siis langetatakse krediidireitingut, mis tähendab, et iga järgmine laen, mida sa vajad eelmiste finantseerimiseks, on kõrgema protsendiga ja sul kasvavad ainult intressikulud ja see põhimakse tagasimakse on järjest keerulisem.

JKR: Raha võib ju ka juurde trükkida aga me teame ju 20ndate Saksamaalt, millega see lõppeb. See lõppeb krahhiga. Selles mõttes on mõistuslik parempoolsus väljasuremise äärel. Kui vaatan kogu Euroopat.

AA: Kahjuks küll jah. Populism on praegu hästi tõusulainel. Seda laeva ja mõttevoolu on keeruline umber pöörata, aga miskipärast peab vist inimkond korra jälle peaga vastu seina jooksma. Siis tõustakse ja rapsitakse riided puhtaks ja hakatakse otsast peale, miks see nii on, aru ei saa. Majandusajaloos on areng ikka käinud mõõda tippe ja põhju. Paraku on nii.

JKR: Kuidas olukorda Eestis hinnata?

AA: Eestil on praegu krediidireiting korralik ja me saame laenu ja saame finantseeritud eelarve. Ohumärgid on täiega olemas ja toetused on suhteliselt – minu jaoks liigagi – kõrged.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles