/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
Ligi veerand sajandit Eestis ekraanielu elanud legendaarne telemäng «Kuldvillak» on pugenud eestlaste südamesse. Iganädalane mälumäng püsib tänini vankumatult vaadatuimate telesaadete edetabeli tipus, edestades ilma suursuguse võimenduseta ka konkureeriva kanali tippsaadet, kus lööb laineid end üle aastate parimasse vormi tantsiv ekspeaminister.
NOSTALGILISED FOTOD ⟩ «Kuldvillaku» tormiline teekond eestlaste südamesse (1)
Originaalnimega «Jeopardy!» formaat jõudis Ameerikast Eestisse juba möödunud sajandi lõpul, kui enneolematut ja põnevat teadmistejahti asus juhtima nooruke Teet Margna. Varem nalja- ja sketšisaate juhina tuntud Margna läbis uue telemängu tarbeks täieliku imagoloogilise ümbersünni. Kui muidu tundis televaataja teda vembumehena saatest «Teet or Alive», siis Eesti mälumängu eliidi küsitlemiseks tuli mõjuda tõsiseltvõetavalt ja korrektselt.
Telemees räägib raamatus «101 Eesti telesaadet», et talle on «Kuldvillak» üks hingelähedasemaid saateid, mis on pakkunud hasarti, põnevust ja kaasaelamisrõõmu. «See saade annab hea võimaluse mälu treenida ja kontrollida, kui kiiresti oma teadmised ajust üles leiame,» lisab Margna.
1998. aastal ei olnud tavaline, et kohalikus televisioonis on võimalik oma teadmiste eest raha teenida. «Kuldvillakus» on punktide teenimiseks oluline nii mängijate kiire taip kui ka väledad pöidlad, sest vastamisõiguse saab see, kes esimesena nupule vajutab. Kui mängijal õnnestub aga võita viis saadet järjest, tunnistatakse ta «Kuldvillaku» tšempioniks, misjärel annab ta võimaluse järgmistele nupumeestele.
Massiline tormijooks
«Kuldvillaku» algusaegadel said saate tšempionid lisaks preemiarahale uhiuue sõiduauto, millesarnaseid palju ei liikunud. Säärane võimalus tekitas massilise tormijooksu saatesse pääsemiseks ja tagas suurejoonelised vaatajanumbrid mitmeks järgnevaks aastaks.
/nginx/o/2022/11/04/14938881t1h6776.jpg)
Ihaldatud auto jäi paljudele kättesaamatuks, sest võidetud uhke masina eest tuli tasuda tulumaks. Taasiseseisvunud Eestis ei olnud paraku paljudel võimalust mitutkümmet tuhandet krooni välja käia, et võidetud auto seaduslikult kätte saada ja seda kasutada. See tekitas tšempionites paksu pahameelt, misjärel otsustati auto auhinnafondist välja arvata.
2002. aastal asus «Kuldvillaku» saatejuhina nutikatele eestlastele küsimusi esitama Mart Mardisalu, kelle karjäär hinnatud telesaates jäi kolleegide kõrval kõige lühemaks.
Uute mälu- ja telemängude pealetulekuga läks «Kuldvillak» 2004. aastal pausile, et pakkuda kohta värsketele tulijatele. Populaarse žanri kadumine tekitas kogenud tarkpeades nördimust ja kurvastust. Tuntud mälumänguri Jevgeni Nurmla sõnul oli «Kuldvillak» üsna taiplikele inimestele mõeldud mäng. «Nüüd võib siis öelda, et mälumänguritel ei olegi enam kohta, kus end proovile panna,» ohkas Nurmela Õhtulehele antud intervjuus.
«Kuldvillaku» taassünd
Juba järgneval kümnendil naases «Kuldvillak» ekraanile taas Teet Margna juhtimisel ning pälvis teist korda kiiresti televaatajate tähelepanu. 2018. aastal tekitas Margna ootamatu lahkumine saatejuhi kohalt inimestes küsimusi, kas populaarne mälumäng üldse enam teleekraanidele jõuab.
/nginx/o/2019/11/28/12772176t1h10ff.jpg)
Postimees Grupi telekanalite juht sõnas siis Elu24-le, et «Kuldvillaku» jätkumise pärast televaatajad muretsema ei pea. Sama aasta sügisel läks saade edasi Kanal 2 ekraanil tarmuka Eeva Esse juhtimisel. Uue saatejuhi tulek ajas televaatajad segadusse. Ajaleheveergudel kurtsid murelikud vaatajad, et Esse kippuvat kole palju jutustama ja igale vastusele omapoolseid tõdemusi lisama.
Stopperikatse
Televaatajate murele vastu tulles sooritas Kroonika stopperikatse, et selgitada välja, kumb saatejuht rohkem räägib – uus või vana. Toonasest katsest järeldus, et väide Esse agaramast jutukusest vähemasti ajaliselt paika ei pea. Kroonika pakkus välja, et tõenäoliselt häiris televaatajat täisräägitud minutite asemel saatejuhi oskus vastuseid mitmekesistada. Nüüd, neli aastat hiljem on just Eeva Esse juhitud saade see, mis püsib nädalast nädalasse vaadatuimate telesaadete edetabelis, edestades seejuures ülikalleid telesõusid.
«Kuldvillak» naelutab igal pühapäeval televiisori ette lauluväljakutäie teadmistejanulisi kaasmaalasi ning sellest on kujunenud kõige positiivsemas mõttes rahvaviktoriin. Televiisorist tuntud formaat on mugandatud paljudes ringkondades seltskonnamänguks, mis pakub põnevust ja pinget nii eri sõpruskondade kui ka formaalsematel kogunemistel.
:format(webp)/nginx/o/2021/02/12/13625760t1h80ff.jpg)
Milline oleks aga küsimus, millele saaks vastata telemängule omases võtmes – «Mis on Kuldvillak»? Vanakreeka mütoloogia kohaselt on see kullast jäära nahk, mis oli mitmete mütoloogiast tuntud kangelaste ihaldusobjekt. Lisaks telemängule kannab Kuldvillaku nime USA Maksumaksjate Ühingu väljaantav auhind, mida antakse aasta kõige suuremale raharaiskajale avalikus sektoris.
Praegu jookseb Kanal 2 ekraanil «Kuldvillaku» värske hooaeg, mis särab eredamalt kui eales varem. Viimasel kahel nädalal on telemäng jõudnud vaadatuimate telesaadete nimistus teisele kohale.
Mälumängurite rõõmuks saab juba registreerida saatesarja uude hooaega, kuhu oodatakse kandideerima nutikaid vähemalt 18-aastaseid inimesi. End saab kirja panna aadressil www.kanal2.ee/kuldvillak.