N, 2.02.2023

Miks ja kuidas tekib massipaanika?

Inna-Katrin Hein
Miks ja kuidas tekib massipaanika?
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Lõuna-Koreas Soulis tekkis 29. oktoobril halloween'i tähistamisel massipaanika, milles hukkus inimesi. Pildil eluga pääsenud ja šokis noored parameedikute hoole all
Lõuna-Koreas Soulis tekkis 29. oktoobril halloween'i tähistamisel massipaanika, milles hukkus inimesi. Pildil eluga pääsenud ja šokis noored parameedikute hoole all Foto: REUTERS/Kim Hong-Ji/Scanpix

Inimene on sotsiaalne loom, kes ohu tekkides jäljendab grupi käitumist. Kaaslaste käitumise peegeldamine tekitab tugevaid emotsioone ning ohu tunnetamisel asub inimene end alateadlikult kaitsma, näiteks põgenedes koos teistega.

Lõuna-Koreas Soulis hukkus 29. oktoobril rahva hulgas puhkenud paanikas vähemalt 153 inimest ja kümned said vigastada. Ööelu poolest tuntud Itaewoni piirkonda oli halloween’i tähistama kogunenud umbes 100 000 inimest. Paanika keskpunktiks oli kitsas tänav, mis kulgeb allapoole ning kus oli inimmassis ohvreid.

Soome kriisi- ja traumapsühhoterapeut Päivi Tervamaa selgitas iltalehti.fi-le, kuidas tekib suures rahvahulgas paanika.

Ta rõhutas, et üksiku sündmuse põhjuseid on võimatu täpselt analüüsida, kui sündmuste käik on ebaselge. Souli suurõnnetuse kohta on teatatud, et rahvahulga suurenedes ja väikesele alale koondudes jäid kümned inimesed lõksu ning üha juurde tulnud inimeste tõttu tekkis trügimine, milles osa neist suruti vastu hooneid ja osa langesid teiste jalgade alla.

«Tekib lämbumistunne, mille puhul reageerib keha enne mõistust,» selgitas Tervamaa.

Kui inimesele rahvahulgast tundub, et ta ei saa enam hapnikku, tunneb ta vajadust olukorrast kiiresti pääseda. Suurest massist pole ilmtingimata võimalik lahkuda ja tekib paanika.

Kui inimese aju tuvastab ohu elule, võtab võimust ellujäämisinstinkt.

«Sellises olukorras teeb igaüks kõik endast oleneva, et ellu jääda. Mõistusel pole sellega midagi pistmist, järgime vaid ellujäämisinstinkti,» nentis Tervamaa.

See tähendab, et kui keegi näiteks rahvamassis kukub, ei pruugi inimene aidata. Abi andmine võib tähendada abistajale surma.

«Inimese otsus mitte aidata tuleneb instinktidest. Langetame otsuseid, mis aitavad olukorrast välja tulla. Kui aidata, võib jääda jalgu ja mitte eluga pääseda,» selgitas ekspert.

Kui olukord pole veel eluohtlik, oskab inimene seda loogikaga hinnata. Seda teeb igaüks meist igapäevaelus pidevalt, näiteks liikluses.

«Oleme pidevalt valvel ja üritame ohtlikke olukordi ennetada. Eelkõige tipptundidel rahvamassis või liikluses olles,» selgitas Soome traumapsühhoterapeut.

Ähvardavad olukorrad tekivad tavaliselt ootamatult. Inimesel on raske ennustada, mis hetkel muutub näiteks suur rahvamass selliseks, et selles olemine on eluohtlik.

«Sellest saab aru alles siis, kui oleme selle keskel. Siis ei saa inimene teisi mõjutada, vaid ainult iseennast, keskendudes näiteks oma hingamisele, et võimalikult rahulikuks jääda,» jätkas Tervamaa.

«Kuid see kehtib ainult seni, kuni olukorras ei ole ohtu elule. Tegelikes eluohtlikes olukordades eneserahustusest enam ei piisa,» lisas asjatundja.

Selline olukord võib juhtuda, kui oled suure rahvamassi sisse pressitud nii, et kopsudest kaob õhku ja hingamine on füüsiliselt väga raske või lausa võimatu. Halvimal juhul kaotab inimene hapnikupuuduse tõttu teadvuse ja jääb teiste jalgade alla.

Rahvahulgas ei teki ähvardavat olukorda enne, kui hakkab levima paanika. Kui juba mitu inimest on paanikas ja teised ei saa selle põhjusest aru, hakkavad nad seda otsima.

Kui mitme inimese näol on näha paanikat või ahastust, torkab see teistele silma. Tulemuseks on teiste matkimine, isegi kui inimesed ei tea, mis on paanika põhjuseks.

«Mida rohkem inimesed paanikale reageerivad, seda rohkem see levib,» võttis Tervamaa asja kokku.

Märksõnad
Tagasi üles