Sõbrad meenutavad lahkunud ajakirjanikku Indrek Kuusi

Indrek Kuus Foto: Postimees

Muusik Kaupo Männiste teatab ühismeedias, et meie hulgast on lahkunud ajakirjanik Indrek Kuus. «Indrek oli tore ja heatahtlik kaaslane, mõnusa huumorimeelega,» meenutab Männiste lahkunud sõpra. «Oskasime mõlemad heast seltskonnast ja hüvast napsust lugu pidada.»

«Head teed, hea semu Indrek! Kahjuks jäi see ühine Gruusia reis viimaseks,» kirjutab muusik Kaupo Männiste Facebookis, jagades viimast ühist fotot sõbraga. 

Indrek Kuus töötas ajakirjanduses üle 25 aasta. Postimehe arvamustoimetuses kolumne kirjutanud Kuus töötas hiljem rahvusringhäälingu uudisteportaalis toimetajana.

«Ta leiab, et olgugi elu on tüütu ja keeruline, tasub seda võtta lihtsalt ja rõõmsalt,» seisab tema 2017. aastal ilmunud artiklis.

Kaupo Männiste tõdes toimetusele, et töötasid kunagi Kuusega koos. «Mul oli rõõm Indrekuga kunagi koos töötada ja sellest ajast peale on meil omavahel olnud hea klapp. Indrek oli tore ja heatahtlik kaaslane, mõnusa huumorimeelega,» meenutab sõber. «Temaga oli alati tore kohtuda ja maailma asju arutada. Me mõlemad oleme olnud suured Gruusia kultuuri ja köögi austajad ja nii ma tegingi võimaluse avanedes ettepaneku just Indrekule see reis koos ette võtta.» Männiste sõnul sai sellest vahva seiklus, mida veel hiljemgi meenutati.

«Ikka sai omavahel helistatud ja teineteise käekäigu üle päritud. Saime vahel kokku ja arutasime ilmaasju ka brändiklaasi taga, oskasime mõlemad heast seltskonnast ja hüvast napsust lugu pidada.»

Fotojäädvustust jagas ühismeedias ka ajakirjanik Juku-Kalle Raid. Lisaks pikaaegsele sõbrale oli Kuus Raidi väljaande KesKus üks kaasautoreid. «Üks hubasemaid inimesi, keda mäletan. Olime väga hea sõbrad – vähemalt 25 aastat,» meenutab Raid. 

«Minu jaoks oli Indrek – isiklikult ikkagi oma 25 aastat pigem Kuusi-Innu – üks maailma hubasemaid tüüpe, keda võib ette kujutada. Kõigepealt sihukene hästi südamlik, meeletult heatahtliku huumorimeelega ka siis, kui vimkat viskas.» Raid nentis, et ei mäleta, et Kuus oleks kunagi midagi südamest sarkastilist või õelat öelnud. «Ta ikka vaatas ümberringi toimuvat pigem rõõmsa muigega.»

Kuusi jääb ta meenutama kui ääretult abivalmit inimest. «Innu abivalmidusel polnud otsa ega äärt, no ta lihtsalt vahtis sihukese päikeselise muigega otsa ja viskas käed kohe külge, kui vaja.»

Ka meenutab Raid aegu, kui nad elasid üksteisele küllaltki lähedal. «Nii oli meil kombeks vaaritada hubaseid õhtusööke, mis said tavaliselt valmis kusagil kella ühe paiku öösel. Viskasime paar pitsi, sõime, käisime jalutamas ja rattaga sõitmas, istusime parkides ja lobisesime niisama mitte millestki.»

2017. aasta 31. detsembril tõdes Indrek Kuus «Aastalõpuintervjuus iseendaga», et jättis ühel hetkel arvamusartiklite kirjutamise maha, kuna isu sai otsa. «Enamasti vaieldakse täiesti mõttetutel teemadel. Mingi eneseimetlus rohkem kui sisuline mõnus arutelu.»

Iseenda esitatud küsimusele, mida ta uuelt aastalt ootab, vastas Kuus: «Eks see uus aasta tuleb nagu ikka, kuid kindel on see, et eks ta tuleb ära kannatada. Maksud ära maksta, tööle kobida ja vaadata, kuidas rõõmus olla.»