VIDEOINTERVJUU ⟩ Pärnu politsei avalikkust šokeerinud peksujuhtumist: kaks tüdrukut on kinni peetud

Möödunud nädalal Pärnus aset leidnud vägivaldsed juhtumid raputasid avalikkust, kui ühismeedias läksid liikvele karmid kaadrid ning kuvatõmmised toimunust. Pärnu politsei kommenteeris Elu24-le lähemalt pühapäevast, 23. oktoobri juhtumit, kus rünnati 12-aastast tüdrukut.

Ööl vastu esmaspäeva läksid ühismeedias lendu videoklipid alaealiste tüdrukutega Pärnus 17. oktoobril aset leidnud juhtumist, kus ohvrit füüsiliselt kiusati ja jalaga löödi. Analoogne juhtum toimus ka viis päev hiljem, kui teised tüdrukud tungisid korterisse ja ründasid seal olnud 12-aastast tüdrukut.

Pärnu politseijaoskonna Pärnumaa piirkonnagrupi juht Tõnu Kivis rääkis Elu24-le antud intervjuus põhjalikumalt suvepealinnas möödunud nädalal aset leidnud juhtumitest, kus kahel erineval päeval peksid alaealised tüdrukud enda eakaaslasi.

Kivise sõnul sai Pärnu politsei möödunud esmaspäeval, 17. oktoobril vihje, et noorte tüdrukute vahel on toimunud kaklus. «Hakkasid seda juhtumit kohe lahendama ja arutama ning järgmisel päeval peeti kinni isikud, kes selle teo toime panid,» kinnitas Kivis videointervjuus.

«Politsei sai esmaspäevasest juhtumist teada küllalt varakult, aga ta oli levinud juba sotsiaalmeediasse ja tegelikult ei ole ka ohvril väga mugav seal pildil olla. Ta tõi erinevatest gruppidest tähelepanu, me kiiresti märkame seda, seda on mõistlik veebipolitseinikule saata. Meil on Pärnus ka oma veebipolitseinik, saatke talle see vihje, et saaksime kannatanu sellest ebameeldivast olukorrast päästa,» rääkis Kivis ja viitas sellele, et ühismeedias levivaid videoklippe ei tohiks edasi jagada.

«Praegu tegelesime sellega, et saaksime videod sotsiaalmeediast maha. Täna on seda levitatud eriti palju. Me proovime kannatanut sellest päästa,» nentis Kivis.

Sarnane juhtum leidis aset ka pühapäeval, 23. oktoobril. «Ühes korteris toimus kaklus, kus ühed tüdrukud peksid, tekitasid kehavigastusi ühele tüdrukule, kes oli 12-aastane.»

Mõlema juhtumi puhul peeti kahtlusalused kinni. «Need on kaks eri juhtumit, juhtumid teadaolevalt ei ole seotud ja need isikud ei ole ka omavahel seotud, kuid mõlemas juhtumis olnud isikud on omavahel seoses,» viitas Kivis asjaolule, et olukordadega seotud noored üksteist mingit moodi siiski tunnevad.

«Tüdrukud on lapsed, nad on väga noored ja nendel väga suuri seoseid vägivallategudega ei ole,» täpsustas Kivis, kuid lisas, et noored on jätnud vahel koju ilmumata ja tarvitanud alkoholi.

Nüüd kogutakse ütlusi ja kuulatakse üle pühapäevase, 23. oktoobri juhtumi asjaosalisi. Hiljem otsustatakse koos prokuratuuriga, mis kahtlusalustest ehk 15- ja 14-aastasest tüdrukust edasi saab. Intervjuu ajal andis tüdrukute vägivalla all kannatanud alaealine politseijaoskonnas tunnistusi.

«Täna on need kaks (ülalmainitud 15-aastane ja 14-aastane tüdruk – toim) 48 tunniks kinni peetud,» kinnitas Kivis.

Edu võti on varajane märkamine

«Kuuuurijale» ja Elu24 toimetusele laekus täna, 24. oktoobril kümneid vihjeid Pärnus probleeme tekitavate noorte kohta, kellel pole politsei ees hirmu. Kivise arvates on tegu pigem üldistustega.

«Ma usun, et siin on üldistust sees. Kindlasti on see meile ka murekoht, inimesed ju näevad sündmusi ja need on häirivad. Aga kui võtame tagasi, et need on aastaid kestnud, siis tegelikult need noored saavad vanemaks, nendega tegeletakse, nende taga on ka edulugusid, kus siis erinevad ametkonnad on panustanud, eriprojektid, näiteks «Ringist välja», Pärnus on juurutatud mobiilne noorsootöö tänavatele,» loetles Kivis, kelle sõnul on need kõik aidanud.

«Kahjuks on tõesti neid olukordi, kus mõned noored on üle käte läinud ja siis oleme pidanud nendega tõsisemalt tegelema ja sekkuma. Edu võti on nende varajane märkamine ja kõike päris ära hoida ei ole tõesti õnnestunud, aga selle nimel tuleb pingutada, et neid ei juhtuks,» rõhutas Kivis.

Milline karistus võib noori oodata? «Karistusseadustik võimaldab üle 14-aastastele tõesti vangistust kohaldada sama moodi. [...] Aga noorte puhul teeb selle tihti raskeks, et see alaealine noor ei pruugi aru saada oma teo raskusastmest, seosest või keelatusest ja seetõttu on see protsess raskendatud erinevalt täisealisest inimesest. Seetõttu ka karistuse valimine peab olema vastav, selline, et ta saab aru ja tulevikus ei juhtuks.»

Üle 14-aastane laps vastutab teo eest ise, mitte tema vanem. «Aga tegelikult töö käib perega ja vanemaga on oluline koostööd teha, et vanem oleks ka toetatud, sest abi vajavad mõlemad. Mida peab tema tegema järgnevatel päevadel, kuudel, et laps ei satuks sellisesse olukorda, kus ta kellegi suhtes käitub ebameeldivalt või kasutab füüsilist vägivalda. Oluline on vanemate kaasatus,» tõi Kivis esile.