ELU25 ⟩ Liina Normet: peresid lõhestav seadusemuudatus hoiab Reformierakonda Isamaa käes pantvangis

Juba teist korda surub Isamaa läbi suuremahulist reformi, mis pikas plaanis toob ainult kahju, arvab naiste tervise edendaja Liina Normet (Eesti 200). Eelmises valitsuses oli selleks pensionireform, mida eksperdid peavad üheks põhjuseks, miks Eesti inflatsioon on euroala kõrgeim. Nüüd on siis perehüvitiste kord.

Ütlen kohe, et kindlasti pole ma suurperede toetamise vastu! Küll aga on seadusemuudatusega loodav olukord lõhestav ja kihistav ning paneb lapsed hariduse omandamisel ja tulevikus tööturul ebavõrdsesse positsiooni.

Eesmärk on õilis, kuid...

Isamaa eesmärk on ju õilis – et Eestis sünniks rohkem lapsi. Kahjuks pole nad märganud, et probleem seisneb meil pigem esimestes ja teistes järeltulijates. Just need kaks on olulises languses. Kolmanda lapse sünni statistikakaar on väga ilusti tõusev.

Seadusemuudatust ei saa nii lihtsalt enam tagasi pöörata ning vaid mõned kuud enne uue valitsuse moodustamist leiab aset suur rumalus.

Esimest korda oli seadusemuudatus riigikogus lugemisel 19. oktoobril. Reformierakondlasest sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tunnistas, et tema isikliku arvamuse kohaselt ei tohiks seadust sellisel kujul vastu võtta. Paraku isiklik arvamus ei loe, kui seadusemuudatus on koalitsioonileppesse kirja pandud. Ka saalist kostuvad küsimused andsid selge signaali, et sellisel kujul muudatust ei soovita.

Mõistan, et Reformierakond teeb kõik koalitsiooni hoidmiseks. Enne valimisi ei soovi keegi oma toetust löögi alla panna. Kuid praegu oleme olukorras, kus enda positsiooni hoidmise nimel seatakse meie lapsed pikaks ajaks ebavõrdsusesse. Seadusemuudatust ei saa nii lihtsalt enam tagasi pöörata ning vaid mõned kuud enne uue valitsuse moodustamist leiab aset suur rumalus.

Milles see ebavõrdsus väljendub?

Nagu ütlesin, peitub probleem praegu hoopis esimeste ja teiste laste sünni kahanemises. Riik ei taga peredele piisavalt kindlustunnet ning väga paljud ei soovi kolmandat last mitte ainult materiaalsetel, vaid ka emotsionaalsetel põhjustel. Nüüd annab riik tugeva signaali, et Eestile on olulised vaid kolme lapsega pered.

Kui peres on kaks last, saab toetust 80 eurot järeltulija kohta. Kolme lapse korral kasvab toetus 280 euroni. See tähendab pea 700 eurot kuus lisaks. Kas kolmanda lapsega kasvab peres kulu 700 euro võrra? Kindlasti mitte ja isegi, kui see nii oleks, ei pea riik seda kinni maksma.

Nüüd tekib olukord, kus kahe lapsega toimetulekupiiril olevad vanemad ei suuda lubada perele sama nagu kolmelapselised pered. Koolikulud, reisid, meelelahutus – see jääb suurematele peredele ning samas on meil kahelapselisi leibkondi Eestis kolm korda rohkem.

Iga laps on võrdne panus

Teise aspektina tuleb rõhutada, et seadusemuudatuse rakendumisel ei saa uuest aastast toetust need, kelle peretoetus on katkenud seisuga 31.12.2022. Vahe võib olla vaid mõnepäevane, kuid majanduslik ebavõrdsus venitatakse 24 aasta peale. Nendest saavad väga pikad aastad!

Toon näite: peres on kolm last vanuses 17, 2 ja 1. 17-aastane on jätnud kooli pooleli ning peretoetust seega enam ei maksta. Naaberperes, kus kasvavad täpselt sama vanad lapsed, kuid vanim jätkab kooliteed, on toetus kindlustatud järgmiseks 23 aastaks.

Suurperesid peab toetama, aga ka väikepered peavad ennast hoituna tundma, et meie iive kasvaks.

Isamaa liige Riina Solman ütles otse: «Kes rohkem panustab, see rohkem saab!» See on ülbe ja alandav sõnavõtt. Tegelikkuses on panustajaid palju, kuid seadus on ebaõiglane. Iga laps on võrdne panus!

Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid, palun ajage selg sirgu ja lükake see seadusemuudatus tagasi. Suurperesid peab toetama, aga ka väikepered peavad ennast hoituna tundma, et meie iive kasvaks.

Palun lõpetuseks lugejatel, kes samuti tunnevad, et see seadus ei ole õiglane, minna ja anda allkiri rahvaalgatus.ee lehel petitsioonile «Peretoetused õiglaseks»!