:format(webp)/nginx/o/2022/05/12/14547221t1h4bf4.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/09/19/14843427t1h59af.jpg)
«Eelmisel nädalal tuli Ekspressi veergudelt ämbriga soppa kaela,» jagas kommentaatorite pahameele ohvriks sattunud ärimees Jaan Puusaag täna Facebookis.
Ehitusloa pärast kohut käiv ärimees pole endast kirjutatud artikliga rahul: pealkiri ja tasuta nähtav osa on eksitav! (1)
Septembris kirjutas Postimees, et riik pakub omanikule miljoneid väärt mereäärse krundi eest vaid 18 000 eurot. Ametnikud kahandasid Harjumaal mererannas asuva elamumaa väärtust mitme konksuga ning halduskohus otsustas, et tuntud ettevõtjast maaomaniku pügamine oli õiguspärane.
Ehituskeemiaettevõtte Krimelte omanik Jaan Puusaag ostis Harjumaal Lahepere lahe kaldal Pakri maastikukaitsealal suvilakrundi aastal 2006 kolme miljoni krooni (u 182 000 euro) eest. Mere ääres on ehituskeeluvöönd 100 meetrit. Merest maanteeni on vaidlusaluses kohas 130–140 meetrit – jääks ruumi majakesele, aga keskkonnaamet teatas ühel hetkel, et ehituskeeluvöönd laiub üle kogu krundi.
«Sain riigi pakkumise – 18 000!» lausus Puusaag. «Et kuna nad niikuinii sinna ehitada ei lubaks, on see sisuliselt väärtusetu krunt.»
Puusaagil on enda sõnul kulunud keskkonnaametiga vägikaika vedamise peale mõnikümmend tuhat eurot. Ta tõdes, et igaühel ei ole sellist summat kohtuvaidluse pidamiseks välja panna, mistõttu peab inimene leppima, et riik saab tema kinnistu ära osta või sundvõõrandada sisuliselt kommiraha eest.
«Põhimõtte pärast käin kohut edasi,» sõnas Puusaag ja lubas esimese astme kohtu otsuse vaidlustada.
Täna, 20. oktoobril jagas Jaan Puusaag enda Facebooki seinal eelmisel nädalal ilmunud Eesti Ekspressi artiklit, mille veergudelt tuli mehe sõnul talle ämbriga soppa kaela.
Artikli juurde lisas Puusaag enda põhjaliku vastulause. «Mõtlesin, et las ta olla ja ei torgi s**a, aga kuna igal pool saan sellel teemal tagasisidet, sõbrad küsivad, et noh – kriminaal, kas juba lammutad maja, siis otsustasin pisut selgitada,» alustas Puusaag.
«Ekspressi artikli pealkiri ja tasuta nähtav osa on eksitav ja jätab mulje, et ärimees Puusaag on ehitanud maja, mis ei vasta ehitusloa järgsele projektile. Tegelikult käib kogu jutt vertikaalplaneeringust ehk maastikust ja ka siin ainult naabriga külgnevas osas viie meetri ulatuses krundi piirist. Maja ise on seitsme meetri kaugusel ja ei ole absoluutselt vaidluse objekt. Ka vertikaalplaneering on tehtud kooskõlastatud projekti järgi, välja arvatud ühes lõigus, kus tööde käigus selgus, et projekteeritud nõlv on liiga kõrge ja järsk, ning otsustasime selle teha madalama, viia jalgtee naabri piirist kaugemale ja majale lähemale. Ehk siis naabrile soodsamaks. Mis aga ei takista nüüd naabrit väitmast, et ehitus pole toimunud projekti järgi.»
Puusaag sõnab, et tegelikult on naabril põhjust olla rahulolematu, sest vald saatis talle kooskõlastamiseks joonise, mis oli vahepealne tööversioon, mitte lõplik projekt, ja sellest kogu tüli.
«Erinevus ilmnes, kui töö oli tehtud ja hakati uurima, miks naabril oli erinev joonis kui see, mille alusel ehitusluba väljastati. Vallaametniku näpukas, kes on tänaseks töölt lahkunud. Kogu erinevus oli pinnase kõrguses ühes piiriäärse ala lõigus. Nüüd nõuab naaber ka juba kooskõlastatud osa muutmist. Siin ka põhjus, miks kompromissi pole leidnud – oleks naabri soov piirdunud ainult selle osaga, milles tal on õigust muutmist eeldada, siis oleks see olnud ammu tehtud ja asi unustatud, aga nüüd siis vaidleme.»
«Kahes astmes otsustas kohus, et naaber on oma vaidlusega hiljaks jäänud. Riigikohus otsustas, et ei ole, ja saatis asja esimesse astmesse tagasi sisuliseks aruteluks. Riigikohtu otsuses on ära toodud ka kogu naabripoolse juristi argumentatsioon, kuhu on muidugi kõikvõimalikud süüd kirja pandud. Kohus märgib, et ei võta seisukohta nende argumentide osas, aga saadab asja esimesse astmesse tagasi sisuliseks aruteluks.»
Puusaag väljendas pahameelt artikli autori pihta. «Seda peenikest vahet ajakirjanik Kirsti Vainküla ei märganud või ei tahtnud märgata, kes seda pikka dokumenti viitsikski lugeda, head lugu ei saa lasta faktidel rikkuda. Aga järelduse tegi küll, et naaber on saanud õiguse ja nüüd läheb lammutamiseks. Sellest piisab, et kirjutada artikkel ja kujundada pealkiri, mis on tõeline klikimagnet. Alatu ärimees Puusaag sigatseb abitu naabriga, vähe on asju, mis müüks paremini. Kommentaatorid nõuavad maja kohest lammutamist, sõbrad on hämmingus jne. Tere tulemast Viimsi.»
«Artikkel, mis ilmus paberlehes, kirjutas vähemalt, et probleemi põhjus on vallaametniku lohakus. See jupp, mis oli veebis nähtav, ei maininud valda üldse, vaid kogu sigadus oli minu. Protesti peale vähemalt muudeti pisut pealkirja, kuhu lisati viide valla süüle. Aga damage is done (kahju on tehtud – toim) ja mine seleta nüüd maailmale.»
Puusaag tänas postituse lõpus neid, kellel oli viitsimist tema selgitus läbi lugeda, ning soovitas olukorrast kõigil enda järeldused teha.
Olukorda kommenteeris ka Eesti Ekspressi ajakirjanik Kristi Vainküla. «Väga kurb, et Jaan Puusaag on läinud valetamise teed. Kohtumäärus on avalik, igaüks võib sealt lugeda, mille üle vaidlus käib. Maja lammutamisest pole keegi rääkinud. Esialgu käib vaidlus siiski selle üle, kas naaber tegi vaide õigeaegselt,» nendib Vainküla.