ELU25 ⟩ Jaak Prozes Juku-Kalle Raidile: Venemaa sõjategevus Ukrainas lööb valusalt soomeugrilasi

• Toimuv Venemaa-Ukraina sõda tõstatab soome-ugri rahvastes küsimusi.
• Üldisemalt on suur osa soome-ugri rahvaste organisatsioonidest avaldanud toetust Putini otsustele.
• Kahjuks aga on soome-ugri keelte säilimise küsimus võtnud poliitilise ideoloogia vormi.

Oktoober on soomeugri hõimukuu, mil võiks mõtiskleda soomeugri väiksemate sugulasrahvaste üle. Mitte et me ise väiksed ei oleks. Fennougria nõunik Jaak Prozes räägib Juku-Kalle Raidile olukorrast. Pea kuu lõpuni kestvate ürituste külastamiseks kliki siia. Pikemat saadet Jukuraadiost saad kuulata siit. 

Me küll ei tea, kuidas need toetusavaldused sündisid ja allkirjad tulid, milliseid repressioone rakendati, kuid vaikimine oleks siiski võimalik olnud.

Jaak Prozes: Mordva (ersa ja mokša) rahva kongressi täitevkomitee leidis koguni, et Ukrainas alandatakse ja tapetakse inimesi, kes soovisid rääkida oma emakeeles.

Seega me näeme siin paradoksaalset nähtust postkoloniaalsest diskursusest, mida kutsutakse enesekolonisatsiooniks, ehk siis mordvalased on võtnud üle omaaegse neid koloniseerinud vene keele ja nõus võõra keele eest ka võõrriigi territooriumil seisma. Me küll ei tea, kuidas need toetusavaldused sündisid ja allkirjad tulid, milliseid repressioone rakendati, kuid vaikimine oleks siiski võimalik olnud. Võibolla ongi soome-ugri rahvaste poolt valitud vaikimise tee ainumõeldav.

Vaikimine on üks oluline märksõna iseloomustamaks Venemaa föderatsiooni soome-ugri rahvaste olukorda ja seisukohti praegu.

Sellel vaikuse foonil võtab mais sõna Venemaa soome-ugri rahvaste assotsiatsiooni esimees ja senaator Pjotr Tultajev, kes ütleb: “Kahjuks aga on soome-ugri keelte säilimise küsimus, võtnud välismaal poliitilise ideoloogia vormi. On saabunud aeg vaadata ümber ja teisiti mõtestada suhted Venemaa ja välismaa soome-ugri organisatsioonide ja instituutide suhted“.

Mida ta selle ümbervaatamise all silmas peab, ei selgu. Sõja teema aga soome-ugri rahvaste VKontakte lehekülgedel väga palju kajastamist ei leia. Võib aga öelda, et sõjavastaseid on komide seas kõige rohkem, nende postitused on aga praeguseks kustutatud. Samas jälle 15. märtsil pidasid marid hiies palvuse, et lõppeks verevalamine. Viimati olla selline palvus aset leidnud II Maailmasõja ajal.

Juku-Kalle: Üheks oluliseks märksõnaks, millega Venemaa Föderatsiooni soome-ugri rahvad tegelevad on pidustused, tundub, et selleks on raha tõesti palju eraldatud. Eriti paistsid erinevate kevadiste pidustuste korraldamisega silma marid ja udmurdid, sõda nagu ei olekski.

Jaak Prozes: Üldiselt on nii, et ega soome-ugri rahvaste esindajaid enne mobilisatsiooni väga palju sõjas polnudki. Sõjakus pole just soome-ugri rahvaid iseloomustav tunnusjoon. Seega pole ka märkimisväärselt soome-ugri rahvaste seast langenuid, Mari ja Udmurdi vabariikidest on oktoobri alguse seisuga langenud 70 sõjaväelast.

Vabariikides aga on moodustatud n.ö. rahvuslikud pataljonid ja roodud, mis paraku kannavad erinevate soome-ugri rahvaste rahvuskangelaste nimesid, nagu maridel Akpatõr või Poltuš, mordvalaste Sijažar. Iroonia on, et Poltuš sõdis XVI sajandil edukalt vene vägede vastu ja tema langemise päev – 26. aprill, on Mari Sangari Päev. Kui suur aga neis üksustes soome-ugrilaste osakaal, see on iseküsimus.

Teiseks oluliseks märksõnaks on oma kultuuriruumi märgistamine, erinevate mälestustahvlite ja ausammastega, samuti surnud rahvusliku liikumiste tegelaste ja kangelaste mälestamine.

Lapsevanem ütleb, et ta ei taha, et Komimaal, kus tõuseb natsionalism, peab õppima komi keelt. Ta ei soovi, et oleks nagu Ukrainas, kus öeldi ka, et peab õppima ukraina keelt.

Näiteks marid paigaldasid Joškar-Olas oma kümmekond mälestustahvlit, viimati 2021. aasta oktoobris meie seast lahkunud ajaloolasele Ksenofont Sanukovile (1935-2021). Huvitav aga on, et maride organisatsiooni Mari Ušem – Mari Liit asetas Mari Sangari Päeval lilled Mamitš Berdeile, maride vürstile, kes aastail 1552-1556 juhtis marisid võitluses Moskva suurvürstiriigiga ja saavutas mitmeid võite.

Juku-Kalle: Sõja ajal on taas esile kerkinud rohelised teemad.

Jaak Prozes: Eelkõige tegelevad sellega komid, kes protesteerivad Šiesi prügila ehitamise vastu, samuti naftapuurtornide rajamise ja vanade käigushoidmise vastu. 27. mail avaldab VKontaktes artikli Komi Vabariigi riiginõukogu (parlamendi) liige Nikolai Bratenkov artikli „Kolonisaatorid ja muulased“, milles avaldab Lukoiliga läbirääkimistel tõusnud seisukoha, et võibolla oleks parem, kui naftat poleks. Paljud probleemid langeksid ära. Miks me peame kummardama Lukoili ees, kes nõudis läbirääkimistel mobiiltelefonide väljalülitamist.

Komide organisatsioon Komi Voitõr, on ainuke organisatsioon, kellel on seadusandliku initsiatiivi õigus ja keda riigivõim aktsepteerib kui komi rahva esindusorganisatsiooni. Nemad tõstatavad ökoloogiaküsimused parlamendis, kuhu on esitatud eelnõu, milles nad nõuavad loodusereostajatele karistuste suurendamist ja kahjude enamat kompenseerimist, 20 aastat vanade puurtornide sulgemist. Roheliste teemadega haakub maride keskorganisatsiooni Mer Kanaš – Mari Nõukogu soov rajada Joškar Ola linna mari park. Samuti nende võitlus sõjapolügoni laienemisega. Udmurtide keskorganisatsioon Udmurt Keneš – Udmurdi Nõukogu soovib aga Ižkari (Iževsk) rajada kasehiit.

Juku-Kalle: Rahvuslikke pingeid ja võitlust rahvuskeele eest on märgata kõige rohkem komidel, oled sa öelnud.

Nende organisatsioon Dorjam Asnõmös – Kaitseme Iseend avaldas 29. märtsil Afganistani sõjaveteranide ühenduse kirja, milles protestitakse Ižmakomi rajooni administratsiooni juhi Igor Norkini vastu, kes oli öelnud; „Venestumine on jõudnud Ižmasse, aina rohkem on tänavail lapsi, kes räägivad vene keeles“.

Veteranid tuletavad Norkinile meelde, mis riigi kodanik ta on ja mainitakse, et Ukrainas hakkas kõik selles, et seal ei armastatud vene keelt. Rahvastevaheline suhtluskeel on vene keel. Veteranid esitasid kaebuse prokuratuuri.

Või siis avaldatakse lapsevanema kiri, milles protesteeritakse komi keele vastu. Lapsevanem ütleb, et ta ei taha, et Komimaal, kus tõuseb natsionalism, peab õppima komi keelt. Ta ei soovi, et oleks nagu Ukrainas, kus öeldi ka, et peab õppima ukraina keelt. Mõlema kirja juures organisatsiooni esindajad polemiseerivad kirjade autoritega. Komide organisatsioonid protestisid Venemaa Föderatsiooni Haridusministeeriumi poolt tulnud uue standardi vastu, milles tahetakse vähendada rahvuskeele õppetunde. Dorjam Asnõmös leidis, et peaks seadusega kinnitama komi keelt emakeelena õppijate tundi arvuks minimaalselt neli tundi nädalas, kirjas kirjutatakse: „Keeled kaovad, aga meie tegeleme siin vene keele diskrimineerimisega Ukrainas“.