:format(webp)/nginx/o/2022/01/10/14301859t1h3960.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/10/09/14886965t1hc9ce.png)
Reisisaade «Roaldi retked» seikles sel nädalal Ameerika Ühendriikides Miami Beachil, kus Eestist päris ujuja Merle Liivand tõmbab oma üüratu missioonitundega globaalset tähelepanu teemadele, millele me kõik peaksime rohkem mõtlema.
Ameerika Ühendriikides Florida osariigis asuvat Miami Beachi on viimase saja aasta jooksul peetud üheks kõige kuulsamaks mereäärseks kuurordiks maailmas, kus saavad kokku rikkad ja kuulsad ning pikad liivarannad ja päikeseline ilm. Kuid kahjuks on glamuuril ka peidus pool – ookeani plastireostus ja kliimamuutustest tulenev maailmamere pidev tõus.
Just viimased kaks on Tallinnast pärit 31-aastane Merle Liivand võtnud oma südameasjaks. Merineitsikostüümis ujujast on saanud rahvusvahelise haardega ookeaniaktivist, inspireerides väga paljusid inimesi üle maailma keskkonda panustama.
/nginx/o/2022/08/07/14744738t1had4b.jpg)
Näkineiuna ookeanivetes ujudes püstitas ta sel kevadel oma neljanda Guinnessi rekordi, ujudes monolestaga maratonidistantsi ehk 42,2 km. «Ma ise leiutasin selle rekordi ja mul on hea meel, et ma olen maailmas milleski esimene,» ütleb Merle naerdes ja selgitab, et monolestaga ujumine tähendab seda, et käed ei tohi ujudes tervet ringi ära teha, vaid võivad olla kas ette sirutatud või asetseda küljel. Florida merineitsi ei pea paljuks lisada, et ükski mees pole veel aru saanud, kuidas see täpselt käib.
Sündinud suuri asju korda saatma
Merle tundis juba pärast keskkooli, et ta on sündinud siia maailma suuri asju korda saatma, kuid kui ta 2010. aastal Floridasse ülikooli astus, ei osanud ta seda küll ette näha, et ühendab peatselt talle südamelähedase avamereujumise ookeaniaktivismiga ning et tema tulevik saab olema läbi ja lõhki põimunud just keskkonnateemadest.
Eeskuju näitamiseks korjab naine prügi nii liivalt kui veest, tuues selle ookeanist välja oma trikoo vahele asetades. Merle tõdeb, et olukord Miami Beachil on päris kurb, sest kümne minutiga leiab rannalt juba terve suure kotitäie plast- ja muid jäätmeid. Suurimaks mureks peab naine aga mikroplasti, mis kalade ja loomade kõhtu sattudes jõuab toiduahela kaudu ka inimeste organismi.
/nginx/o/2022/10/08/14886961t1hcbe9.png)
Ent kui rannast ja ookeanist on prügi ära koristatud, siis ega mujal asjalood sugugi paremad ole. Ka tänaval võib Merle sõnul iga põõsa alt mõne plastprügi üles korjata. «No peab korjama,» ütleb ta lühidalt ja selgitab, et palavuse ja kuumusega imbub mikroplast maapinda, vihmaveega läheb see äravoolutorust alla ja jõuab samamoodi ookeani.
Kui Eestis on inimesed prügimajandusest viimaste aastate jooksul üha enam teadlikuks saanud ning paljuski rõhutakse taaskasutusele ja jäätmete uuesti ringlusse saatmisele, siis Floridas see nii kahjuks pole. «Siin ei ole sellist asja nagu Eestis pandipakendisüsteem,» ütleb Merle ja lisab, et hea on, kui purk või pudel prügissegi jõuab. «On ka nii, et tehakse autouks lahti ja pannakse tänavale,» kirjeldab ta trööstitut olukorda.
Igaüks korjaku ikka ise oma prügi!
«Ükskord oli isegi nii, et ma korjasin tänaval prügi ja minu ees inimene viskas suitsukoni maha ja ütles mulle, et näe, siin, palun korja üles,» jutustab ta uskumatuna näivast juhtumist. «Aga siis ma vastasin talle, et selle asemel, et mina korjaks selle koni üles, tuleks igal inimesel ise oma prügi ära koristada.»
Merle peab enda järelt prügi koristamist investeeringuks universumisse. «Kui sa tahad, et su elus läheks hästi, siis anna tagasi ka, sa ei saa ainult võtta,» ütleb ta kuldsed sõnad.
Naine ise andiski universumile kõvasti tagasi tänavu mais, kui ujus 42,2 km merineitsikostüümis, samal ajal ookeanist prügi kokku korjates, tehes seda 12 tundi järjest.
:format(webp)/nginx/o/2021/07/12/13912138t1ha0ed.jpg)
See üllas ettevõtmine ei jäänud mainimata ka Šveitsis Davosis toimunud maailma majandusfoorumil, kus sellest tehti lausa eraldi klipp. Merle sõnum kõlas seal järgnevalt: «Selleks, et meie elukeskkond oleks puhas, saame me kõik rohkem teha!»
Merle muljetavaldav rahvusvaheline haare on pannud uhkust tundma ka Miami Beachi linnapea Dan Gelberi, kes pühendas Eesti ujumistalendile suisa isikliku päeva. «Merle on korda saatnud suuri asju nii sportlikus kui keskkonna mõttes. Ta on suurepärane eeskuju ning ta väärib seda päeva mitte ainult oma saavutuste poolest, vaid ka selle eest, kes ta on,» kiidab meer ja lisab, et isegi kui kuskil leidub veel mõni merineitsi, siis Merle on kindla peale kõige parem.
:format(webp)/nginx/o/2022/10/08/14886963t1hea66.png)
Naise edu pandiks on ka toetavad sõbrad ja tuttavad. «Su kõrval peavad olema inimesed, kes sinusse usuvad, kes on näinud, et sa lähed läbi ükskõik mis vastuvoolu ja et sa teed kõik võimalikuks,» ütleb Merle, et see on vastastikune koostöö. «See inspireerib mind ja minu tahtejõud inspireerib neid!»
Tema teine suur mure mikroplasti ja prügi kõrval ona aga üha tõusev maailmamerede veetaseme tõus, mis halvemate prognooside järgi tõuseb selle sajandi lõpuks üle kahe meetri. See aga tähendaks sadade miljonite inimeste põgenemist rannikualadelt.
Missioon õpetada ujuma
«Sellega seoses on minu teine suur missioon õpetada inimesi ujuma, et seeläbi ka uppumissurmade vastu võidelda,» ütleb ujumistreenerina tegutsev naine, kes on loonud ka oma ujumisklubi.
«Siin võib ka poole tunniga uputus tulla ja ma olen näinud, kuidas inimesed on pidanud oma autodest või kodudest või isegi ööklubidest välja ujuma,» räägib Merle, et väga sageli ei saa inimesed surma mitte sellepärast, et on torm, vaid sellepärast, et nad ei oska ujuda. «Ujumine on nii tähtis eluks vajalik oskus!»
:format(webp)/nginx/o/2022/10/08/14886877t1h34e0.jpg)
Aga selleks, et merineitsi jõud ei raugeks, tuleb iga päev trenni teha ja kuhu mujale üks ujuja siis ikka hommikuti suundub, kui mitte vette. Kell seitse hommikul on naisel käsil juba teine tund basseinis. «Aju tuleb ju üles äratada, sest päeva jooksul on vaja palju asju teha,» muigab tegus sportlane.
Sealjuures on aga kõik ujumise abivahendid – labidad, lestad, trikood ja mütsid – Merle enda disainitud. Sellega püüab Florida merineitsi keskkonnaaktivismi kõrvalt ka väikestviisi ära ajada, annetades 13% müügitulust Eesti Puuetega Inimeste Ujumisliidule. «Ma üritan inimesi ujuma suunata, aga selleks tuleb leiutada tööriistu, nii et ujumine oleks ägedam, mitte igav, märg ja külm.»