:format(webp)/nginx/o/2022/10/03/14873270t1hca1f.jpg)
Venemaal ei ole sõda Ukrainas läinud nii, nagu nad seda president Vladimir Putini juhtimisel selle aasta alguses plaanisid, ja see on viimasel ajal olnud neile lausa katastroofiline.
Soome ja Briti meedia teatel on Ukraina üksused liikunud edasi ja vabastanud venelaste vallutatud alasid eelkõige Ida-Ukrainas, kuid ka Ukraina lõunaosas. Vene väed pidid 1. oktoobril taganema Lõmanist, mida nad üritasid iga hinna eest enda käes hoida, kuna seal asub nende suur logistikakeskus.
:format(webp)/nginx/o/2022/10/03/14873151t1h9cd0.jpg)
Lääne sõjaekspertide arvates ei ole paanikanupp Kremlis veel põhja vajutatud, kuid tuumarelvakaart on alumise sahtli tagant nurgast lauale tõstetud.
Venemaa on ka varem Ukraina sõja ajal tuumarelva kasutamisega ähvardanud. Nii tehti, kui veebruari lõpus ja märtsi alguses sai selgeks, et Ukraina pealinna Kiievit paari päevaga vallutada ei suudeta. Vene võimud teatasid siis, et tuumarelvaüksused on kõrgendatud valmisolekus.
Venemaa tegi siis suuri sõnu eesmärgiga ukrainlaste ja läänlaste seas hirmu külvata. Mida enam Vene väed on olnud sunnitud taganema aladelt, mis sõja alguses nende kätte langesid, seda enam on Moskva rääkinud tuumarelvast.
Võib-olla kõige karmim avaldus tuli Tšetšeenia liidrilt Ramzan Kadõrovilt, kes nõudis, et Venemaa «vabastaks» neli annekteeritud territooriumi mis tahes vajalike vahenditega, sealhulgas taktikaliste tuumarelvadega.
Kadõrov kommenteeris olukorda pärast seda, kui Venemaa tunnistas, et kaotas Lõmani.
Enne Kadõrovit lehvitas tuumarelvakaarti endine Venemaa president, praegune Vene julgeolekunõukogu asepresident Dmitri Medvedev, kes on Ukraina sõja jooksul mitu korda Ukrainat ja muud maailma ähvardanud.
:format(webp)/nginx/o/2022/10/03/14873457t1h92c9.jpg)
Tuumateemast rääkides ütles Medvedev, et Venemaa kaitseb Ukrainas «vabastatud» alasid vajadusel isegi strateegiliste tuumarelvadega.
Soome sõjandusekspert Pekka Forsström on jälginud Venemaa sõjastrateegiat ja samme Ukrainas ning ei usu, et Venemaa hakkab Ukrainas tuumarelva kasutama.
Forrströmi sõnul on aga põhjust esitada sisuline küsimus tuumarelvade ja Venemaa kohta. «Mida on Venemaal veel kaotada? See on triviaalne, kuid üsna tõsine küsimus,» sõnas Soome ekspert.
Venemaa teoreetilisele tuumarünnakule Ukraina vastu eelneksid sammud, millega Kreml rõhutaks nähtavalt ja tuntavalt, et on valmis ründama tuumarelvaga. «Kõigepealt teeb Venemaa tuumakatsetuse. Pärast seda demonstratiivse tuumarünnaku kuskile Venemaa jaoks ohutusse kohta. Alles kolmas samm oleks Ukraina ründamine tuumarelvaga,» selgitas Forsström.
«Isegi kui Venemaa teeks tuumarelvaga ainult nii-öelda demonstratsioonesinemise, reageeriks maailm kohe. Ma ei oska öelda, mida see kõik kokku tähendaks,» nentis soomlane.
Soome rahvusvahelise poliitika ekspert Risto Penttilä hindas septembris, et USA ei vaataks kõrvalt, kui Venemaa tuumarelva kasutaks. «Tundub võimatu, et sellega ei tegeletaks. Isegi Putin teab, et tuumarelvade kasutamine ületaks künnise, millest ei saa enam rahvusvahelise koostöö juurde tagasi pöörduda. Venemaad hakataks kohtlema nagu kunagi koheldi Natsi-Saksamaad,» arvab Penttilä.
Soome sõjaekspertide arvates on sõda Ukrainas jõudnud pöördepunkti ja ka Venemaa on tõenäoliselt suurte muutuste lävel.
«Võimalik, et minnakse tagasi 1990. aastate suunas, kui Venemaal võim vahetus. Samuti on võimalik, et eskaleerumine toob kaasa taktikalise tuumarelva kasutamise. See on siiski väga ebatõenäoline, kuid teoreetiliselt võimalik,» lisas Penttilä.
President Putin rääkis viimati tuumarelvadest 30. septembril, öeldes, et USA on ainus riik, mis on kaks korda tuumarelva kasutanud. Teise maailmasõja lõpus aastal 1945 viskas USA tuumapommi Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile.
Putin rääkis oma kõnes tuumarelvadest järgmiselt: «Kui meie riigi territoriaalne terviklikkus on ohus, kasutame kahtlemata kõiki meie käsutuses olevaid vahendeid Venemaa ja oma rahva kaitsmiseks. See ei ole bluff.»
Putin pole kordagi ähvardanud peatada Ukraina vasturünnakut tuumarelvadega, rõhutas USA mõttekoda Institute for the Study of War (ISW).
ISW hinnangul üritab Putin Ukrainat läbirääkimiste laua taha sundida. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles hiljuti, et Ukraina on valmis läbirääkimisteks, kuid mitte seni, kuni Putin on võimul.
Palju on räägitud, et Ukraina sihiks on ilmselt 1991. aasta piirid ehk ka näiteks Krimmi poolsaar tagasi saada. Venemaa on Krimmi okupeerinud alates 2014. aastast.
Russian invasion of Ukraine has started not on Feb 24: firstly, they invaded Crimea 8 years ago.🇷🇺 has a long story of attempts to govern the peninsula by сhasing free people of Crimean Tatars, including 1944 genocide and repressions after 2014. So, is Crimea 🇷🇺? @United24media: pic.twitter.com/tv6YP9gMwX
— Володимир Зеленський (@ZelenskyyUa) September 23, 2022
«Putini jutud läbirääkimistest ja selged tuumarelvaga ähvardamised on suunatud nii Ukrainale kui ka lääneriikidele. Ta arvab ilmselt ekslikult, et tema ähvardamised viivad selleni, et USA ja tema liitlased survestavad Ukrainat läbirääkimiste laua taha,» kirjutab ISW.
Vähemalt avalikult on lääneriigid järjekindlalt kinnitanud, et toetavad Ukrainat sõjas. Mitu riigipead on öelnud, et Ukraina saab otsustada, millistel tingimustel on ta valmis rahu sõlmima.
Mõttekoja ISW hinnangul ei oska nad ennustada, millisel juhul oleks Putin valmis tuumarelva kasutama.
ISW sõnul saab näiteks Ukraina väidetavaid rünnakuid Venemaa Belgorodi oblastile ja Venemaa okupeeritud Krimmi poolsaarele tõlgendada kriitilise piiri ületamisena, kui Kremlil selleks tahtmist oleks.
ISW hinnangul peaks Venemaa Ukrainas kasutama mitut taktikalist tuumarelva, et saavutada oma sõjalist eesmärki. Praktikas tähendab see Ukraina vastupealetungi peatamist ja rindejoone külmutamist praegustele piiridele.
1. oktoobril andsid nii Ukraina kui Venemaa märku, et lahing Lõmani pärast on suuresti otsustatud Ukraina kasuks. Pole teada, kas Ukraina kavatseb jätkata ulatuslikke rünnakuid Ida- ja Kirde-Ukrainas. On tõenäoline, et nad jätkavad, sest initsiatiiv on Ukraina käes.
Venemaa üksused on kokku kuivanud ja kuigi Venemaal kuulutati välja osaline mobilisatsioon, võtab vägede täiendamine aega. Paljud mobiliseeritutest ei ole lääne sõjaekspertide hinnangul võitlusvõimelised.
USA Luure Keskagentuuri (CIA) endine juht David Petraeus sõnas intervjuus USA kanalile ABC News, et kui Venemaa peaks Ukrainas kasutama tuumarelva, tuleb USA-l ja NATO-l sekkuda ning hävitada kõik Ukrainas olevad Vene väeüksused.
A map of the approximate situation on the ground in Ukraine as of 00:00 UTC 03/10/22. pic.twitter.com/cfXAi1GqZa
— War Mapper (@War_Mapper) October 3, 2022