«Surnud kassi äravedu ei õnnestunud korraldada.» Kilekotti tõstetud kassilaip jäi kõnnitee äärde ootama

Hukkunud kass. Foto on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Möödunud laupäeva õhtul jäi Tartus auto alla kass, kes saadud löögist hukkus. Autojuht pani kassi kilekoti sisse ning tõstis ta õnnetuskoha lähedale kõnnitee äärde. «Surnud kassi äravedu ei õnnestunud korraldada,» avaldas sotsiaalmeedias oma kogemust jaganud naine. Kuhu tuleks hukkunud loomast teatada?

Facebooki grupis «Kadunud ja leitud loomad Tartus» andis Grete teada auto alla jäänud kassist, kelle laipa ei õnnestunud kohe sündmuskohalt ära viia, kuna nädalavahetusel oli raske leida kedagi, kes sellega tegeleks.

«Laupäeval, 01.10 kella 21 paiku sai Tartu linnas Võru ja Kabeli tänava ristil autolt löögi must pigem pikakarvaline kass. Kass sai surma ning eemaldasime ta sõiduteelt. Esialgu jäi kass kilekotiga õnnetuse toimumiskoha lähedale, Pauluse kalmistu Võru tänava poolse aia äärde kõnniteele,» kirjutas Grete.

«Surnud kassi äravedu ei õnnestunud (meist sõltumatutel põhjustel) korraldada:

• Tartu koduta loomade varjupaik laupäeviti peale kella 20 ja pühapäeviti väljasõite ei tee ning kõnesid vastu ei võta.
• 112 suunas infotelefonile 1247.
• 1247 suunas Tartu linna infotelefonile 1789.
• 1789 on nädalavahetuseti suletud ning palus automaatvastajas pöörduda uuesti esmaspäeval või saata teade meilile, mida samuti ilmselt vaadatakse alles esmaspäeval.»

Kuna kassi laip oli kilekotiga tõstetud kõnnitee juurde, ehmatas see mitmeid möödakäijaid. Üks neist postitas pildi verisest kilekotist ka Facebooki gruppi «Märgatud: Tartus», kuid eemaldas oma postituse mõnda aega hiljem.

Kuhu on kõige õigem hukkunud loomast teatada?

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kristjan Lukk ütles, et maanteel hukkunud loomast tuleb anda teada riigiinfo telefonil 1247. «Kohalikul teel või tänaval (linnas, alevis või alevikus) hukkunud loomast tuleb teada anda tee omanikule, kelleks on reeglina kohalik omavalitsus,» ütles Lukk.

Pöördusime kommentaari saamiseks ka Tartu koduta loomade varjupaiga poole. Varjupaiga projektijuht Kirke Roosaar selgitas, et riigihankelise kohustusena ei ole varjupaigale pandud öisel ajal laipade üleskorjamist. «Eelkõige on öised väljakutsed mõeldud hädaolukordade lahendamiseks – kui on oht elusale loomale või looma poolt inimesele,» ütles Roosaar. «Samas ei ole me kunagi keeldunud häirekeskuse väljakutse peale välja tulemast, kui hukkunud loom on takistuseks teel või lihtsalt inimesi emotsionaalselt häiriv,» lisas ta. «Miks häirekeskus sel korral teistsugused lahendused välja pakkus, ei oska paraku kommenteerida – see on pigem häirekeskuse sisese töö korraldus, milles meil ei ole pädevust kaasa rääkida.»

Loomakaitsja Heiki Valner avaldab, et üldjuhul on korjuste koristamine kohaliku varjupaiga kohustus, vähemalt väga paljud KOV-d sellise punkti lepingusse panevad. «Loomapäästegrupp jätab pahatihti looma õnnetuskoha lähedale ja teeb postituse lootuses, et see jõuab omanikeni, kes siis juba ise oma lemmiku maha matta saavad. Kui loom elusalt kliinikusse meie abil jõuab, aga seal sureb, siis samuti teavitame ja otsime omanikku, juhul kui viimane välja ei ilmu, läheb juba utiliseerimisele. Teoorias võivad korjuseid koristada ka tänavapuhastusfirmad, aga sõltub, millised lepingud neil KOV-ga on,» räägib Valner.

Kass. Foto on illustreeriv. Foto: Madis Veltman

Tartu linna kodulehel on kirjas, et infotelefonile 1789 saab helistada seoses heakorraprobleemidega. «Kui näed asfaldis auku, lahtist kanalisatsioonikaevuluuki, rikkis valgusfoori, teele kukkunud puud, katkist tänavavalgustuslampi, ohtlikku jääpurikat või lumelaviini katusel, keskkonnareostust, vigastatud liiklusmärki, lõhutud pargipinki, uputust tänaval, rippuvaid elektrijuhtmeid või muid linnaruumis esinevaid probleeme, siis anna sellest teada,» on kirjas Tartu kodulehel. Kas sellele numbrile peaks teatama ka hukkunud loomast?

Tartu linnavalitsuse kommunikatsioonijuht Lilian Lukka ütleb, et Tartu linnal on leping Tartu koduta loomade varjupaigaga hukkunud loomade koristamiseks ja seda tehakse vajadusel ka nädalavahetusel. «Vastav info peaks ka häirekeskusel 112 olema. Seekord selline info liikumine mingil põhjusel ei toiminud. Värskendame neid kokkuleppeid ja loodame, et sellised asjad enam ei kordu,» sõnab Lukka.

Palusime kommentaari ka häirekeskuselt. «Kui hukkunud koduloom on kohaliku omavalitsuse teel, siis tuleb teatada tee omanikule, kelleks üldiselt on kohalik omavalitsus. Kui siiski helistatakse häirekeskusesse, siis soovitame võtta ühendust kohaliku omavalitsusega. Riigiinfo telefoni 1247 operaator vajadusel aitab helistajat numbri otsimisega,» räägib häirekeskuse ekspert Gerttu Blank.

«Riigiinfo telefonile 1247 tuleb anda teada hukkunud või vigastatud metsloomast. Saadud informatsiooni edastame koostööpartneritele, kes aitavad olukorda lahendada. Kui tegemist on kindlustusjuhtumiga, siis tuleb helistada hädaabinumbrile 112,» ütleb Blank.