«Jäälõhkuja Tõnu seksapiil ähvardab teised mehed tühjade pihkudega jätta.» Nii kõlas «Pealtnägijas» 14 aastat tagasi. Nüüd on Tõnu ise tühjade pihkudega, sest septembri keskpaigas tõsteti ta kodust välja. Samast korterist, kus ta oli elanud lapsest saati. Selgub aga, et see kõik ei juhtunud päevapealt ning võlgnevused olid mehel kogunenud juba aastaid. «Ma maksin võib-olla mittekorrapäraselt üüri, ütlen kohe ausalt ära,» tunnistab Tõnu.

«Paar tundi enne diskot on Tõnu oma Lasnamäe kahetoalises korteris juba äksi täis.»

Nii kõlasid toonase «Pealtnägija» reporteri Roald Johansoni sõnad ETV ajakirjanduslikus saates.

Vahepeal on möödunud 14 aastat. «Nüüd, 19. septembril oligi pauk... tõsteti välja,» ütleb Tõnu kurvalt. Lasnamäe korter on läinud. «Nagu välk selgest taevast tuli!»

«Olen täiesti ise süüdi... Magalas Lasnamäel on minu elamine olnud juba 44 aastat.» Tõnu ema sai korteri Paekaare tänavale 1978. aastal, mil maja ehitati. Seal on ta elanud lapsest saati ja ka pärast ema surma 2000ndate alguses.

«Ja nüüd tuli see kohtuotsus. Mina olen sellega juba harjunud, et varemgi on tulnud kohtutäiturite ja advokaatide büroode siuksed ümbrikud, aga siis see nagu vaibub...nüüd mind siis tõsteti välja. Isegi politseipatrull oli kohale kutsutud, oli kolimisauto ka maja ees,» kirjeldab Tõnu saatuslikku päeva. Politseile mees vastu muidugi ei hakanud. «Tulge kohe välja,» meenutab Tõnu, mida ta tol päeval ukse tagant kuulis.

Tõnu saab alles nüüd aru, millisest aardest ilma jäi. «Jäin suurest varandusest, oma emapoolsest pärandusest ilma,» mõistab ta kohutavat kaotust. «54,4 ruutmeetrit... Ma tahaks normaalset elu ja oma elu rööpasse saada, et teen oma tööd ja mul on elamispaik,» ütleb Tõnu, kel töö kojamehena täitsa olemas, lihtsalt eluase puudu. «Käisin eile vaatamas seal maja ees. Vaatasin tänaval ja mõtlesin, et seal teisel pool akent on minu köök, minu tuba...»

Kommentaarid (1)
Copy