Majandushuviline röövlind Kakk Valter taunib poliitikute arulageda sahmimise tõttu tekkinud massilollust minna käbedalt üle roheenergiale. See on idiootide kogukonna katteta unistus, mis tähendab vaesust kõigile.
Kui te just väga rikas ei ole (nagu mina), siis ilmselt olete märganud, et energiaga on mingi suurem jama. Bensiinjaamas nõutakse poole rohkem raha kui kaks aastat tagasi. Isegi kohvile on hinda otsa keeratud. Kõige hullem on aga see, mis toimub elektriga – mõni inimene ei julge vannitoas põrandakütetki sisse lülitada. Teine vaatab nõudepesumasinat kahtlustava näoga. Ja see pole veel kõik. Talve kardavad ka kõik, sest toa tavapäraselt soojaks saamine on muutunud potentsiaalselt suhteliselt suureks luksuseks. Ja nagu telepoes – ka see pole veel kõik. Kallinenud energia on end läbi närinud ka teistesse hindadesse. Eestis on inimesed inflatsiooni tõttu aastaga enam kõvasti vaesemaks jäänud. Rahas hoitavate säästude pealt enam kui viiendiku! Kujutate ette!? Paljultki energia pärast!
Kes lõi roiskunud koore vahtu
Kui hakata kogu selle kõige valesti minemise tausta lahkama, siis olevat selles tähtsate onude ja tädide teatel süüdi Mutin Punn. Väike ja eriti vastik diktaator, kes puhtast õelusest gaasikraani kallal askeldab ning nüüd selle mingitel suundadel kinni keeras. Sellega, et Euroopa piisavalt gaasi ei saa, seletataksegi kõike – alates kallimast võikust Tallinna kesklinna puhvetis kuni selleni, miks sel talvel ilmselt vähem süüakse ja rohkem kampsuneid kantakse. Kroonilised pessimistid leiavad, et Euroopa on talvel külmas ning tööstus kukub kokku!
Nimelt on viimaste aastate (energia)poliitika lähtunud mõttest, et fossiilsed kütused on saatanast. See on primitiivne, et mitte öelda loll lähenemine