ELU25 Juku-Kalle Raid: Miks tuleb Moskvale alluva õigeusu kiriku tegevus Toompeal lõpetada (2)

Foto: Postimees
Juku-Kalle Raid
, Ajalehe KesKus peatoimetaja
Copy

Nevski katedraal, kus pesitseb Moskva õigeusu kirik, sai Toompeal valmis 1900. aastal. Juku-Kalle Raid kirjutab, et kiriku tegevus tuleks lõpetada, kuna Vene Õigeusu Kirik on vaieldamatult tapatalgute poolt Ukrainas. Meil baseeruv Vene Õigeusu kirik allub otseselt Moskvale. Ja kirikus ametlikus hierarhias ei eksita.

Aleksander Nevski kirik pandi püsti Eestimaa kubermangu kuberneri Sergei Šahhovskoi algatusel täpselt Toompea lossi vastu, ehitustööd kestsid 1894-1900. Ja ehtvenelikult pidi see olema sümbolistlik ettevõtmine. Toompea lossis asus sellel ajal Eestimaa kuberneriresidents, tänase kiriku kohal sümpaatne park ilupuude ja põõsastega. 19. sajandi 60ndatel peeti samas paigas Toompea turgu. Eestimaa kuberner Šahhovskoi tahtis aga oma residentsi vastu Moskva võimu ja õigeusklikku hiilgust sümboliseerivat suurhoonet. Kirik on Venemaal alati võimuga koostöös ühte sammu astunud ning teinud koos kaasa täpselt samad kuritööd.

Šahhovskoi sõnad toonases ajakirjanduseskavandatava kiriku kohta olid: "Merelt ja maalt säragu kõrgel üle Tallinna vene peakiriku rist kui õigeusu võidu tunnus".

Muuseas, ehitusalune maa kuulus küll Tallinna linnavalitsusele, aga keegi selle ehitamise asjus luba ei küsinud. Nii oli kirik ebaseaduslik algusest peale.

Vene kirik, sõjardlik organisatsioon

Nagu kõigile hästi teada, on Venemaa õigeusku läbi kogu ajaloo üritatud kasutada täiesti ilmalike ja sõjaliste eesmärkide saavutamiseks. Kuidas suhtuda institutsiooni, mis omaenad teooria järgi kannab "kristlikku armastust", aga mille patriarh Kirill õnnistab relvi, mida Ukrainas rahuliku elanikkonna tapmiseks kasutatakse ning õnnistab ka noori mehi, kes need relvad haaravad. Kirill on selgelt teatanud, et Ukrainas sõtta siirduvad mehed "saavad andeks kõik oma patud". Toompeal asuv Nevski katedraal ja kogu Vene Õigeusu kirik Eestis kuulub just sellise verise majandi alla, mida juhib Kirill ja tegelikult muidugi Putin.

Toompeal asuv Nevski katedraal ja kogu Vene Õigeusu kirik Eestis kuulub just sellise verise majandi alla, mida juhib Kirill ja tegelikult muidugi Putin.

Moskva õigeusu kiriku Eesti kuur on varasemaltki "silma paistnud", näiteks pronkssõduri aegu. Moskva patriarhaadile alluv õigeusu kirik leidis, et pronkssõduri näol on tegemist Kolmanda Reichi inimvihkajaliku ideoloogia üle saavutatud võidu sümboliga ja selle saatuse osas ei saa olla mingeid kahtlusi – kuju peab jääma oma kohale! Vene õigeusu kirik oli kategooriliselt vastu Nõukogude Liidu võidu auks püstitatud kuju teisaldamisele.

“Ei ole saladus, et läbi ajaloo Vene riigivõimuga tihedalt seotud olnud vene õigeusu kirik on ka kaasajal oluliseks vahendiks Vene Föderatsiooni suurriiklike huvide elluviimisel,” märkis KAPO aastaraamat juba paarkümmend aastat tagasi oma kokkuvõttes. Kapo andmetel oli juba toona (muidugi oli!) kiriku varadega seotud teemade tõstatamine teeninud eelkõige Venemaa suurriiklikke välispoliitilisi ambitsioone kaitsev ja põlistav.

Me ei tohiks sihukese asutuse vegeteerimist Eestis lubada. Ja siin on lahendus: kui Vene Õigeusu Kirik ennast ise Moskva emakirikust lahti ei ühenda ja end autokefaalseks ei nimeta, tuleb see putka lihtsalt täies ulatuses kinni panna. Selleks on ka seaduslik alus täiesti olemas.

Sõda õhtuava organisatsiooniga tuleb leping lõpetada

Eesti taasiseseisvumise järel tagastati siinse õigeusu kiriku varad Konstantinoopoli patriarhaadile alluvale Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule, mis tegutses vahepealsed viiskümmend aastat eksiilis. Tänagi kuulub suurem osa Eestis tegutsevatest õigeusu kogudustest just sellesse kirikusse. Kremli ja Moskva patriarhaadi survel sõlmisid apostlik-õigeusu kirik ja Eesti riik 2002. aastal kokkuleppe, millega tagastamisele kuuluvad, kuid sellel hetkel vene õigeusu kiriku käsutuses olnud sakraalhooned, jäid riigi omandisse – riik omakorda andis need vene õigeusu kiriku kasutusse.

Sõda õhtuava organisatsiooniga on sihukest kasutuslepingut lihtne lõpetada. Sümboolikast tiine Nevski katedraal Toompeal tuleb Moskva käes ära võtta.

Sõda õhtuava organisatsiooniga on sihukest kasutuslepingut lihtne lõpetada. Sümboolikast tiine Nevski katedraal Toompeal tuleb Moskva käes ära võtta.

Hiiliv ühiskonna alustalade saagimine on ohtlik. Eesti Vabariigis elab hulk inimesi, kelle faktiline usuliider Moskvas ei ole teinud erilist saladust oma vaenulikust suhtumisest naaberriikide riiklikesse alustesse. Selle juht on mitme uurija kinnituse kohaselt endine KGB agent, kindlasti teeb ta läehdast kaastööd FSB-ga.

Organisatsioon pole ühegi oma teo – näiteks venestamises aktiivselt osalemise või vanausuliste tagakiusamise eest vabandanud. Selline käitis on siinsamas meie kõigi silme all mõnusalt laiutamas. Ja jätkab rakettide õnnistamist, et nood "ukrainlastest vaenlasi" suurel hulgal teise ilma saadaks.

Sest Ukraina ühiskond – lapsest vanamutini – kujutab Vene mõtteviisile ohtu.

Moskva soovis Eestis asuvat vara endale

Kui 1993. aastal seoses Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega tuli kõne alla Eesti Apostliku Õigeusukiriku (EAÕK) järjepidevuse taastamine, oli sel tagasi saada 3500 hektarit maad, 156 kirikuhoonet ja muid ehitisi.

Pärandile soovis käppa peale panna ka Moskva, kes Eestis taastatava õigeusu kiriku juriidilise järjepidevuse kahtluse alla. Moskva Patriarhaat ja Vene föderatsioon töötasid selles küsimuses väga tugevalt koos. Kohtusse kaevati Eesti riigi erinevaid institutsioone, Moskva Patriarhaadi Õigeusu Kirik süüdistas Eesti valitsust õigeusu diskrimineerimises.

Probleem lahenes alles 2002. aastal, kui EAÕK andis osa oma varadest Eesti riigile, kes omakorda rentis need Moskva kirikule viiekümneks aastaks, põhimõtteliselt tasuta. EAÕK sai lepingu eest 35 miljonit krooni.

Selline organisatsioon on siinsamas meie kõigi silme all mõnusalt laiutamas. Ja jätkab rakettide õnnistamist, et nood "ukrainlastest vaenlasi" suurel hulgal teise ilma saadaks.

Ka hiljem on Moskva kiriku kõrged vaimulikud esinenud avaldustega, mis räägivad, kuidas Eesti vabatahtlikult Suure Venemaaga liitus ja seavad kahtluse alla meie riigi järjepidevuse küsimuse. Muuseas reageeris Vene Õigeusu kirik esti okupeerimisele 1940ndal aastal arvamusega, et Eesti kohal on leegitsema löönud stalinistlik õnnepäike.

Kirikut on mitu korda lammutada tahetud

Lisaks eeltoodule: juba 1928. aastal arutas Riigikogu ettepanekut Nevski katedraal Toompeal lammutada, kuna Eesti ei kuulunud enam Venemaale ja kirikuhoone sümboliseeris paljudele venestamist.

Lammutamisest pajatati uuesti veel kahel korral – 1936. ja 1938. aastal. Ent 1936. aastal sai Nevski kogudus Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliidi esinduskirikuks ja nimetati Aleksandri peakirikuks. Poliitiline pinge oli maas.

Praegu aga laiutab kirikus ja organisatsioonis jälle Moskva. Ning see asi tuleb lõpetada.

Nevski katedraal XX sajandi alguses vaadatuna Kiek in de Köki juures. Esiplaanil tehakse põllutööd.
Nevski katedraal XX sajandi alguses vaadatuna Kiek in de Köki juures. Esiplaanil tehakse põllutööd. Foto: Linnamuuseum
Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles