L, 1.10.2022

ELU25 ⟩ Askur Alas: kuidas kaaperdada Putini sõjavägi? Rakendada mobilisatsiooni eest põgenejad Ukraina ülesehitamisele!

Askur Alas
, Ajakirjanik
Askur Alas: kuidas kaaperdada Putini sõjavägi? Rakendada mobilisatsiooni eest põgenejad Ukraina ülesehitamisele!
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments 2
Mobilisatsiooni eest põgenejaid võiks kasutada Ukraina ülesehitamisel
Mobilisatsiooni eest põgenejaid võiks kasutada Ukraina ülesehitamisel Foto: Internet.

Venemaa president Vladimir Putin kinnitas nö osalise mobilisatsiooni, mis tähendab täiemahulist sõda, kuid meil on võimalik "abi anda" – võimaldades potentsiaalsetel sõduritel Venemaalt ära minna. Tingimusel, et nood teevad vabatahtlikku tööd kriisikolletes.

Vladimir Putin teatas, et kinnitab sõjanõukogu ettepaneku „osaliseks mobilisatsiooniks“. Tema tentsik, kaitseminister Sergei Šoigu üritas siis justkui hoogu maha võta, öeldes, et värvatakse ainult ainult varasema sõjalise kogemusega mehi ja mitte suvalisi noorukeid ja reservväelasi. Kokku 300 000 inimest, Venemaa puhul muidugi meest. Ent liiguvad jutud ka miljonist mehest.

Enne oli nii, et alates Ukraina sõja algusest muutus Eesti Venemaa elanikele (Euroopa Liidu piirivalveagentuuri andmeil) tähtsuselt teiseks Euroopa Liitu sisenemise paigaks. Hiljuti pandi see tee kinni, peale Eesti kehtasid turismiviisaga Vene kodanikele sissesõidupiirangu ka Läti, Leedu ja Poola.

Nad tahavad ära minna!

Teatavasti teevad Ukraina relvajõud edusamme ja tõrjuvad venelasi oma maadelt välja. Mis on selgelt ka Venemaa „osalise mobilisatsiooni“ põhjuseks. Mitmed Lääne mõttekodade analüütikud ütlevad, et Vene sõjaväe kehv seis on tingitud eelkõige madalast moraalist ja korruptsioonist – kõik varastavad ja müüvad kõike, alates kuulivestidest, lõpetades kangemate relvadega. Mehed, kes on tagasi koju pääsenud, keelduvad uuesti rindele minemast. Oleme kuulnud ka sellest, kuidas venelased pagevad Ukrainast nii, et jätavad tankid ja muu sõjatehnika lihtsalt maha. Ei huvita, ei saa.

Eesti saaks olla väravaks, et evakueerida osa 300 000 värvatavast Euroopasse vabatahtlikeks, kriisikoldeid jätkub, abitöid samuti. Tulijad peavad teadma, et tegu pole "tasuta lõunaga".

Seega, moraal sõjaväelaste hulgas on juba praegu madal ja üsna loogiline on järeldada, et nende 300 000 hulgas, keda kavatsetakse värvata, on palju neid, kel pole mingit soovi Ukraina vastu sõdima minna.

Ja need inimesed tahavad ära minna, sest muidu pannakse nad vangi või saadetakse väevõimuga rindele (juba on käibel meem – termin мобилизация (mobilisatsioon) on asendunud sõnaga могилизация (sõnast haud).

Google Trends näitas (ERRi andmeil) hüppelist huvi kasvu Venemaa populaarseima lennupiletite portaali Aviasalesi vastu. Lennud Türki ja Armeeniasse olid läbi müüdud ja lend Abu Dhabisse maksis 5000 eurot. Ka on teada, et Venemaalt saabub Soome üha rohkem sõjaväekohuslastest mehi. Noored vene mehed tormavad ummisjalu Soome nii, et peaminister Sanna Marin nentis, et nemadki peavad midagi ette võtma.

Mida Euroopa teha saab?

Me saame soodustada seda, et Venemaal jääks vähemaks sõjaväekohuslastest mehi. Eesti saaks olla väravaks, et evakueerida see osa 300 000 värvatavast, kes ei taha Ukrainasse sõdima minna. Ja saata nad „tootvale“ tööle – ei maksa neil lasta, käed rüpes, istuda. Kriisikoldeid jätkub, abitöid samuti. Tulijad peavad teadma, et tegu pole "tasuta lõunaga".

Muidugi tekitab see ka meile probleeme. Miks ja kuidas seda siis teha?

Esiteks tuleks Eestis luua ajutine, muidugi sõjaväe ja kapo kontollitav laager Vene sõjavärvatavatele. Mitte selleks, et nad siia jääksid, vaid selleks, et nad kuskile edasi saata. Nad ei jääks siia, vaid läheksid tootvale tööle näiteks Ukrainasse sõjakahjusid praavitama, üleujutuspiirkondadesse abioks või ükskõik millisesse teise kriisikoldesse. See oleks ju igal juhul parem variandist, kui nad oleksid Vene poolel rindel.

Teiseks oleks Ukraina vägedel vaja vähem inimesi ära tappa. Eriti pole vaja tappa inimesi, kes ei tahagi tegelikult sinu vastu sõdida! Jah, nende 300 000 hulgas on kindlasti ka ajupestud tüüpe, kes lähevad, kui neile pappi lubatakse. Aga nende hulgas on ka palju neid, kes ei taha seda teha.

Nad ei jääks siia, vaid läheksid tootvale tööle näiteks Ukrainasse sõjakahjusid parandama või kuhugi üleujutuskahjusi likvideerima. Või ükskõik millisesse kriisikoldesse abistama.

Kolmandaks võtaksime Putinilt tema sõjaväe lihtsalt ära. Et vennike mõtleb, et saab X arvu sõjaroimareid juurde, aga võta näpust! Ja näpp jääb Putini silme ette kangastuma kui märk teekonnast, kus Tolkieni kääbikud tegid teel Mordorisse kangelastegusid.

Neljandaks tulekski Eestil tõstatada see teema ELis, ÜROs ja NATOs, et sellised laagrid oleksid liitlasriikide poolt ühiselt loodavad, finantseeritavad ja kontrollitavad. Et kuidas määratleda nende meeste staatus ja mida nendega edasi peale hakata. Et see süsteem toimiks, on vaja rahvusvahelist koostööd.

Tehkem siis omalt poolt kõik, et võtta Putini terrorirežiimilt võhm välja.

Kes päriselt ähvardava mobilisatsiooni eest ära tahab, on nõus ka vabatahtlikuks hakkama.

Märksõnad
Tagasi üles