/nginx/o/2007/12/18/12386t1hccd5.jpg)
Suurbritannias tehtud uuring näitas, et keskajal elanud inimesed olid tervemad kui tänapäeval elavad inimesed, sest nende menüü oli tervislikum.
Uuring: keskajal toitusid britid tervislikumalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijad lisasid, et seda muidugi juhul, kui nad jäid sel ajalooperioodil levinud katkudest ja taudidest ellu, kirjutab BBC.
«Keskajal toitusid inimesed enamjaolt juur- ja puuviljadest ning jõid peale lahjat õlut. Kogu menüü oli siis tervislikum ja südamele kasulikum kui tänapäeva rafineeritud ja tärkliserikkad toidud,» laususid uurijad.
Uuringu juhi Roger Hendersoni sõnul kulutas suurem osa inimestest kõik toidust saadud energia ära just elustiili tõttu, mis nõudis raske füüsilise töö tegemist.
«Uurisin mitmeid elustiili ja toitumise kohta käivaid ajalooallikaid. Arvan, et keskaja brittide toit oli tervislikum kui paljukiidetud Vahemeremenüü, mille tegid kuulsaks roomlased,» arvas Henderson.
Ta lisas, et roomalaste toidulaual olid kala, puu- ja juurviljad, täisteratooted, oliivõli ning ka punane vein.
«Keskajal sõi briti talupoeg näiteks kaks pätsi leiba päevas ja umbes 224 grammi liha või kala. Peale joodi 1,5 liitrit lahjat õlut. Keskmine päevane kilokalorite hulk sellest toidust oli 3500 – 4000 ja tööd tehti 12 tundi päevas,» selgitas uurija.
Hendersoni sõnul mängisid menüüs tähtsat rolli ka oad, naerid ja kaalikad.
«Keskaja tervisliku toitumise võtmesõnaks oli, et siis ei söödud rafineeritud toitu, puudus ka suhkur. Tänapäeval aga on meil koogid, küpsised ja kommid,» selgitas Henderson.
Hendersoni arvates näitab kõik see kokku, et keskajal elanud inimesi ohustasid südamehaigused ja suhkruhaigus vähem kui tänapäeva inimesi.
«Tänapäeva inimeste keskmine energiavajadus on 2700 kilokalorit. Menüü koosneb suuremas osas rafineeritud toiduainetest. Inimesed teevad füüsilist tööd või tervisesporti vähem kui 20 minutit päevas. Kõik see kokku tekitab olukorra, kus inimesi ohustavad mitmesugused heaoluühiskonna haigused, kaasa arvatud ka südameprobleemid ja suhkruhaigus,» lausus ajaloodokumente läbi töötanu.
Ta jätkas, et tänapäeva inimestel on võrreldes keskajal elanutega, siiski suurem šanss ellu jääda, sest endised haigused on saadud kontrolli alla.
«Keskajal olid 30-aastased juba hästi elanud, 40-aastaseid peeti aga juba pikaealisteks,» selgitas Henderson.
Briti toitumist uuriva organisatsiooni esindaja Anna Denny arvates näitab see ajalooallikate uuring ilmekalt, kuidas sajandite jooksul on inimeste elustiil ja toitumisharjumused muutunud.