Seoses osalise mobilisatsiooniga Venemaal meenutab Juku-Kalle Raid üht päris jõhkrat kirjatükki, mille pani aastal 2007 kirja kunagine Boriss Jeltsini aegne asespiiker Mihhail Jurjev. Teos «Kolmas impeerium» paljastab vene mõtteviisi märja unistuse – see pole vähem ega rohkem kui kogu maailma valitsemine ning naabrite hävitamine.
Putini mobilisatsioon Venes sundis mind riiulist haarama raamatut, mis sümboliseerib kujukalt suurvene mõtlemist. Mihhail Jurjev oma «Kolmandas impeeriumis» klatib arved nii Euroopa kui USA-ga. Ja tegelikult võime rahulikult öelda, et see polegi suure osa venkude jaoks fiktsioon, vaid palav soovmõtlemine ning õiglase maailmakorra tuleku kirjeldus. Seejuures mõnes kohas tänaseks isegi prohvetlik. Muist on täide läinud.
Katsed maailm vallutada
Võimu haaramine, kui mitte kogu maailmas, siis vähemalt Euroopas, oli juba bolševike helepunane unistus. Lenin ja Trotski mõtlesid aga üle, kui arvestasid, et Euroopa töölisklass tõuseb ise kapitalistide vastu üles ja pühib nood ajaloo solgitorru. Seda üritati tagant utsitada, Nõukogudemaa toetas kuni liidu lagunemiseni punaseid võitlejaid, riigivastaseid läänes ja kolmandas maailmas üsna heldelt.
1920ndatel kutsuti ellu ka kommunistlik internatsionaal. Selle tegevus pidi valmistama ette Euroopa kommunistlikuks riigipöördeks ning otse loomulikult kavandati kogu leeri pealinn Moskvasse. Sama uidu heietas edasi Stalin peale sõda. Stalin, muuseas, sõja tulemustega rahul ei olnud, nii nagu ka Lenin, ihaldas ta kogu Euroopat Moskva võimu alla.
Maailma ainus jõud
Nüüd aga Mihhail Jurjevi kirjatükist, mis avaldati 2007. aastal. See kujutab endast (üle 600 lk paks!) ulmekat või düstoopiat, mis ometi annab päris selgepiiriliselt aimu radadest, kus hulgub ja millest unistab Vene imperialism. Võikaid tulevikunägemusi leidub ilmas palju, meenutagem kasvõi Orwelli või Huxleyd, aga see siin ületab eelnevad oma püüdega olla «reaalpoliitiline».