/nginx/o/2007/12/18/12381t1h3e94.jpg)
Julge mägironija sugulane olla pole just lust ja lillepidu.
Alar Sikk tekitas südamevalu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Alar Sikk maandus möödunud nädala lõpus kodumaa pinnal elu ja tervise juures, tekitas tema ja temaga Okeaania kõrgeimasse tippu tõusnud alpinistide grupi käekäik läinud nädalal lähedastes tõsist südamevalu, kirjutab Kroonika.
Seda enam, et eestlastel tulnud vallutuskäigul tippu väidetavalt rinda pista mässajatega, kellel kuulu pärast maitseb hästi ka inimliha.
Eesti tippalpinisti Alar Siku vend Üllar Sikk hoidis näiteks tuju hea eelnevate kogemuste põhjal – lõpp on olnud sellistel puhkudel alati positiivne.
Üllaril on ka oma retsept: «Nii palju siiski säästame ema-isa, et kui tuleb negatiivset infot, siis ootame teavitamisega, kuni uudised muutuvad positiivseks.»
Üllar pead ei kaotanud, kui saabus uudis Eesti alpinistide konfliktist mässajatega. Veidi hiljem selgus, et gruppi ei lastud suuruselt maailma kolmandast kaevandusest lihtsalt läbi.
Üks on kindel, millest vend Üllar ka juhindub: ennatlikke pidusid enne finišit ja enne vallutajaga kohtumist ei peeta.