N, 2.02.2023

VIIS MEEST SÕELAL ⟩ Majandusekspert Raivo Vare: kellest võiks saada Putini järeltulija

Annaliisa Köss
, reporter-toimetaja
Majandusekspert Raivo Vare: kellest võiks saada Putini järeltulija
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments 6
Raivo Vare
Raivo Vare Foto: Konstantin Sednev

Levima on hakanud jutud, justkui ei oleks Venemaa eliit enam president Putiniga rahul, mistõttu on paljud ajakirjanikud ja blogijad asunud talle asemikku otsima. Neljapäeva õhtul käis «Ringvaate» saates potentsiaalseid valikuid tutvustamas majandus- ja Venemaa asjade ekspert Raivo Vare.

Teema sissejuhatuseks ütleb «Ringvaate» saatejuht Marko Reikop, et paljud ajakirjanikud ja blogijad, eriti need, kes on Ukraina taustaga, on hakanud Venemaa presidendile Vladimir Putinile järeltulijat otsima. «On selleks praegu juba sobiv aeg?» küsib Reikop majandus- ja transiidieksperdilt, aga ka Venemaa ja Ukraina asjade eksperdilt Raivo Varelt. 

Ekspert selgitabki taustaks, et levima hakanud info kohaselt ei ole Venemaa eliit enam Putiniga rahul. «Arvatakse, et Ukrainat rünnates tegi Putin vea ning pärast Harkivi all aset leidnud läbikukkumist on see arvamus võimendunud,» ütleb Vare. «Asi on selles, et Putinil on Venemaa eliidi hulgas olnud selline traditsiooniline imidž, et ta on edukas, või õigemini õnneliku käega, et tal veab... Et kui on mingi jama majas või ta ise on midagi korraldanud, siis ta rabeleb sellest välja ja saab sellest ka võitu,» kirjeldab Vare Venemaal levinud arusaama.

Vladimir Putin.
Vladimir Putin. Foto: AP / Scanpix

«Aga nüüd on järsku selgunud, et ennäe imet, päris nii see ei ole! Ja kuna eliit on sõja tõttu tohutult kaotanud – nad on osaliselt maailmast ära lõigatud, nad on kaotanud oma varasid, nad on kaotanud oma elustiili –, siis loomulikult on rahulolematus suur,» selgitab Vare.

«Kellest siis Putini järglaste kontekstis räägitakse? Kes võiks Putini asemel ametisse astuda?» uurib Reikop.

Vare sõnul sajaprotsendilist kindlust mõistagi ei ole, kuna «Kreml on Bütsants kuubis ja seal toimuvad protsessid, mille puhul ei saa alati kindel olla, et see, mis täna paistab, on homme tõsi».

Järglane lähiringist

Vare sõnul on valitsejatele asenduse leidmine alati käinud sel viisil, et järsku tõmmatakse kuskilt kaardipakist välja üks kaart ehk isik, kes võibolla ei olegi kõige tuntum, aga selle loogika aluseks on, et igal juhul peab ta kuskil seal lähiringis ringlema. «Ta on juba olnud kuskil Putiniga koos ja ta võib astuda tema asemele kas tema õnnistusel või mitte, aga vähemalt tagaks see selle, et Putini lähim ring ei kaotaks, sest kui võimuvahetus toimub mingil muul viisil, siis on kaotus väga suur,» arutleb ekspert.

«Ent kas pole praegu nii, et Putinile otsitakse järeltulijat tema enda teadmisel?» pärib Reikop. «Jah, üks versioon, mis praegu ringleb, on selline, et mööda Patruševi (Venemaa julgeolekunõukogu sekretär, mõjuvõimult Venemaa teine mees – toim) liini toimuvad vahendajate kaudu teatud mitteametlikud ettevaatlikud konsultatsioonid, mis on ka Lääne poole suunatud, ja see toimuvat Putini teadmisel,» vastab Vare ja lisab, et sellesse väga suurt usku esialgu siiski ei ole.

«Ent mis konteksti Putin sellisel juhul pärast seda asetub?» küsib Reikop. «Sellisel juhul midagi sellist, kus ta saab rahumeelselt ära minna ja võibolla ka mingi mõju,» vastab Vare.

Lähemalt võimalikest järeltulijatest

Esimesena nimetab Reikop Patruševit, kuid selgub, et silmas ei peeta Putini lähimat kaasvõitlejat, 71-aastast Nikolai Patruševit, vaid tema 44-aastast poega Dmitri Patruševit.

Dmitri Patrušev.
Dmitri Patrušev. Foto: AP / Scanpix

Vare selgitab, et tegemist on FSB taustaga Venemaa põllumajandusministriga, kellel on lisaks pankuri taust ja kes on muu hulgas õppinud diplomaatilises akadeemias. «Ta on tegelikult selline uue põlvkonna järglane ehk siis tänane eliit üritab võimu edasi säilitada läbi selle, et annab võimu järgmisele põlvkonnale üle,» märgib Vare ja lisab, et see on eraldi arutamist väärt teema, kuna selliseid järglasi on võimuladvikus väga palju. «See mees on praegu valitsuses ja esiplaanil.»

Järgmisena nimetatakse Venemaa peaministrit Mihhail Mišustinit (56). «Tema peale vahepeal mängiti ennustustes, sest ta on selline kompromissitu kandidaat, kes on ühtaegu heas läbisaamises jõuametkondadega, olles samal ajal ka majandusmees. Lisaks on ta olnud edukas administraator, seda sõna otseses mõttes. Viimasel ajal aga tundub, et tema kaardid on võibolla natuke maha käinud,» arutleb Vare praeguse peaministri šansside üle.

Mihhail Mišustin.
Mihhail Mišustin. Foto: AP / Scanpix

Vare sõnul figureeris väga kaua võimaliku kandidaadina ka Venemaa välisluure juht Sergei Narõškin (67). Ent pärast õnnetut telepilti julgeolekunõukogu istungilt, kus Putin talle nii-öelda sisse sõitis ja Narõškinil selle peale käed ja hääl värisema lõid, nii et ta ei suutnud lauseidki moodustada, jäi mulje, et temast väga enam midagi ei loodeta.

Sergei Narõškin.
Sergei Narõškin. Foto: AFP / Scanpix

«Ta on olnud väga kõrgetel kohtadel ja mõjuvõimult kolmas mees, ka duuma esimees ning presidendi- ja valitsusaparaadi juht, ta on olnud Putinile lähedane alates 2000. aastate algusest ka administratiivses liinis, aga praegu, olles viimased kuus aastat olnud välisluurejuht, on tal olnud väga palju läbikukkumisi ilmselt ka Kremli poolt vaadates. Nii et ta nagu oleks teoreetiliselt variant, aga kui palju? Tundub, et tema aktsiad on pigem maha käinud,» arutleb Vare.

Järgmisena tuleb jutuks praegune FSB direktor Aleksandr Bortnikov (70), kes on muu hulgas olnud Patruševi meeskonnas. «Viimasel ajal aga arvatakse, et ta ei ole sellest rollist enam ise huvitatud nii vanuse kui muudel kaalutlustel ja temast arvatakse küll tuge ükskõik mis lahendusele, kuid temast ei arvata enam kandidaati,» märgib ekspert.

Aleksandr Bortnikov.
Aleksandr Bortnikov. Foto: AFP / Scanpix

Viimasena mainitakse ära Putini endine ihukaitsja, praegune Tula oblasti kuberner Aleksei Djumin (50). «Tema on üks huvitav figuur, kelle peale on väga palju lootusi pandud,» märgib Vare. Ta lisab, et enne seda, kui Djumin Tula kuberneriks sai, ja pärast seda, kui ta oli pikka aega olnud Putini isiklik adjutant ja ihukaitse ülem, astus ta ametisse kaitseministeeriumis ning tema teeneks loetakse Krimmi operatsiooni edukat läbiviimist 2014. aastal.

Aleksei Djumin (vasakul).
Aleksei Djumin (vasakul). Foto: AP / Scanpix

«Ta vastutas kaitseministeeriumis erivägede operatsioonide eest ning korraks teda isegi edutati kaitseministri asetäitjaks, aga sealt liikus ta ära kuberneriks, kuna talle oli vaja administratiivset kogemust anda. Ta saadeti Tulasse ja seal on ta alates 2016. aastast,» räägib Vare ja lisab Putini asemiku koha pealt kommentaari, et «iseenesest kõige halvem välja ei paista, aga midagi väga suurt ka temas näha ei ole». «Küll aga on tal Putini poolt isiklik usaldus,» märgib ekspert.

Reikop küsib seejärel, milliseks võiks kujuneda Venemaa järgmine valitsus, kas see jätkab Putini joont või mitte. Vare vastab, et kui see pole just Venemaa-sisene konsensus, siis paljuski on tekkinud arusaam, et väga suure tõenäosusega ei ole Putini asemele astuv valitsus üks isik, vaid mingis vormis ühe esimehega hunta (ajutine täidesaatev organ harilikult pärast sõjaväelist riigipööret – toim) moodi organ, kus oleks just nimelt julgeolekuametkondade esindajad.

Reikopi sõnul kõlab hunta meile, kes ei ela Venemaal, ju halvasti. «Kas see on meile hea või halb uudis?» uurib ta Varelt.

«Võib nii ja naa olla, oleneb koosseisust,» ei anna Vare kindlat vastust. Ta lisab, et igal juhul peab olema mingisugune jõuõlg selleks, et hoida asju kontrolli all. «Vastasel juhul ähvardab nii Venemaad ja sellega koos hakkab ka meid ähvardama segaduste aeg. Seda kardavad nii Lääs kui Venemaa naaberriigid.»

Märksõnad
Tagasi üles