:format(webp)/nginx/o/2022/09/13/14828343t1h6180.jpg)
«Täiskuu ajal on pooled kõnedest sotsiaalse iseloomuga,» tõdeb häirekeskuse esindaja Mari-Liis Sepp, tõstatades küsimuse sotsiaalse kiirabi vajalikkusest. Helistajate probleemid võivad tunduda üsna absurdsed, kuid paljude sooviks ongi lihtsalt see, et keegi neid ära kuulaks.
Häirekeskuse meediasuhete ekspert Gerttu Blank toob välja septembri teise nädala statistika. «Eelmisel nädalal tehti hädaabinumbrile 22 515 kõnet (nädal enne seda 21 090). Ööpäevased kõnekoormused jäid vahemikku 2900–3500, enim kõnesid oli eelmisel reedel ehk 9. septembril, mil kõnede arv oli 3489,» rääkis Blank.
/nginx/o/2022/09/13/14828754t1hd120.jpg)
Abi saadeti välja 8180 korral, valdkonniti jagunesid need järgmiselt: kiirabi 4732, pääste 348, politsei 2434 ja kompleks 666 korda. Blank ütleb, et hulk kõnedest ei kvalifitseeru hädaabi alla. Ta toob mõned näited kõnedest, mille häirekeskus sai täiskuu ajal 11. septembril ja mõned päevad enne seda.
«Helistab vanem naisterahvas, kes on ka varasemalt meie poole pöördunud. Tema mitmed senised kõned ei ole seotud hädaabiga, vaid pigem on ta olnud sotsiaalse abivajadusega. Seekordse kõne fookus oli see, et talle ei meeldi üleval elav naaber. Kurtis, et ülevalt naabri juurest tilgub kütteõli (kasutas väljendit «masuut») tema mööbli ja inimese enda peale. Helistaja väljendas arvamust, et naaber võib panna kütteõli põlema, sest tunneb gaasilõhna. Ise põhjendas naabriga konflikti põhjusega, et naaber soovib helistaja korterit endale. Kogu kõne kestis kokku 11 minutit, kus peamiselt oli rääkijaks helistaja.»
«Seekordse kõne fookus oli see, et talle ei meeldi üleval elav naaber.»
Häirekeskust on appi palutud lahendama ka väidetavat kiusamist. «Kõne algas üleskutsega koheselt abi saata: «Mind ikka kiusatakse, tulge siia ruttu-ruttu.» Kõne algas paanikaga. Helistaja kurtis, et tema korterit valgustatakse vastasmajast ja kogu korter on valge. Helistaja tõi välja, et see segab tema und ja elu. See kõne tehti kell 17.17, kui väljas oli veel valge,» avaldas häirekeskuse esindaja.
«Helistaja kurtis, et tema korterit valgustatakse vastasmajast ja kogu korter on valge.»
«Kell 3.33 helistas naisterahvas, kes soovib päästjate abi, et tema koerale tehtaks eutanaasiasüst, kuna koer on valudes. Helistaja ise kasutas väljendit «surmaootel». Meie päästekorraldaja suunas ta edasi loomaarstiabi telefoninumbrile,» räägib Blank.
«Helistas noormees, kes soovib infot tema varastatud telefoni kohta. Kui aga päästekorraldaja hakkas küsima detaile, siis selgus, et tegemist on rohkem kui kuu vanuse juhtumiga ning noormees pole kindel, kas telefon varastati või ta hoopiski kaotas telefoni. Ta kasutas isegi väljendit, et «telefonid peteti välja».»
«Möödunud nädala kolmapäeval saime kõne, kuidas inimest segavad avalikud kaamerad ja kuidas see rikub inimeste privaatsust.»
«Mis ühendab neid kõnesid? Pea kõik kirjeldatud kõned on üsna segased. Raske on aru saada inimese kõnest, mõttest ja hääldusest,» võtab Blank kõned kokku.
Miks tuua eraldi välja täiskuuaegsed kõned?
Aja jooksul on häirekeskusele tehtavate kõnede arv järjest kasvanud. Võrdluseks: 2020. aasta jaanuarist augustini oli kõnesid kokku 658 602, sel aastal samas ajavahemikus oli kõnede arv juba 774 748.
«Näeme, et on tõusnud nende kõnede arv, kus abi saatmine pole vajalik, sh kogemata tehtud kõned. Sellised kõned hoiavad meie liini kinni ehk võib juhtuda, et see inimene, kes päriselt abi vajab, peab kauem ootama,» tõdeb Blank.
«Kõned, mis ei kvalifitseeru kiire abivajadusega kõnedeks, on päästekorraldajatele äärmiselt koormavad.»
Päästekorraldajatest on puudus
Häirekeskuse esindaja tunnistab, et päästekorraldajate ametikohal valitseb suur põud. «Meil on raske leida inimesi, kes tahaksid õppida päästekorraldajaks – stipendium on väike, 260 eurot kuus, ja õpe kestab kümme kuud. Tulevikus saadav töötasu (ca 1300 eurot bruto) pole motiveeriv,» räägib Blank. Praegu on 25 protsenti päästekorraldaja töökohtadest täitmata ning olemasolevad töötajad teevad palju ületunde.
Häirekeskuse Ida keskuse juht Mari-Liis Sepp räägib, et päästekorraldaja õppes on mahult kõige suurem meditsiinialane osa. «Päästekorraldaja on esimene lüli abiandja ahelas,» ütleb Sepp. Päästekorraldaja tööst rääkides toob ta välja, et vahetused on 12-tunnised ning töötada tuleb ka öösel, kuid töötajatele proovitakse graafiku tegemisel võimalikult palju vastu tulla. «Inimene saab ise öelda kellaaja, mil ta eelistaks töötada. See 12 tundi võib olla kell 12–00 või kell 14–2. Graafiku tegemisel proovime arvestada eelistustega, aga seda nii, et graafikud oleks mehitatud ka vastavalt kõnekoormustele, mida oskame planeerida ja mida on võimalik ette näha.»
Päästekorraldaja tööks on vajalik, et inimesel oleks paks nahk. «Vanuse ja soo osas kriteeriume ei ole. Peamine on, et oskad kiirelt orienteeruda selles, mis sulle räägitakse ja et oled empaatiline. Tugevat nahka on vaja, et mitte isiklikult võtta. Palju kõnesid on seotud lastega, koduvägivalla juhtumitega. Neid asju ei tohi hinge võtta endale,» räägib Sepp.
«Praegu on seis selline, et inimesi on vähe ja töökoormus on väga suur. Kõnede arv on järsku tõusnud.»
/nginx/o/2022/09/13/14828752t1h9e35.jpg)
Vajalik oleks nn sotsiaalne kiirabi
Mari-Liis Sepp räägib, et täiskuuaeg toob häirekeskusele palju sotsiaalvaldkonda puudutavaid kõnesid. «Isegi kui kõned võivad tunduda absurdsed, on inimestel probleem ja nad tahavad rääkida. Inimesed on eakad või üksikud ja neil puudub tugi, me kuulame nad ära,» ütleb Sepp, mööndes, et kindlasti on seesugused kõned probleemiks, kuna need hoiavad liini kinni.
«Kui helistavad need, kes abi tegelikult ei vaja, siis võivad abita jääda need, kes päriselt abi vajavad. Igal juhul tuleb liinile ootele jääda, mitte kõne lõpetada.»
«Keegi küsis ükskord hädaabinumbrilt Jõhvi pangakontori kontakti. Lihtsam oli talle number ära öelda, kui suunata teda ise seda otsima,» ütleb Sepp. «Meenub ka üks kurioosne juhtum seoses magamiskotiga. Üksik eakas inimene jäi magamiskotti kinni. Päästemeeskond läks teda magamiskotist vabastama. Võime ainult aimata, miks ta magamiskotti oli roninud. Äkki sooja saamiseks, sest eakad püüavad säästlikult hakkama saada ja hoiavad sellega küttearveid kokku,» mõtiskleb Sepp.
«On inimesi, kes helistavad ja ütlevad, et neid mürgitatakse läbi elektripistikute. Üks isik helistab peaaegu iga päev, et rääkida jooksvaid uudiseid. Lihtsam on ta ära kuulata, sest muidu hakkab ta uuesti helistama. Tema jaoks on oluline, et teda ära kuulatakse,» nendib Sepp. «Täiskuuaja kõnedega me näeme, et kolmandik nendest ei kvalifitseeru otseseks abivajaduseks. Probleemid puudutavad mitmeid eri valdkondi. Mõtleme, kuidas saaksime hoida liini vabana nende jaoks, kes vajavad operatiivset abi, ja samas murega meie poole pöördunud inimese ära kuulata,» räägib Sepp päästekorraldaja töös ees seisvatest väljakutsetest.
/nginx/o/2022/09/13/14828757t1h65a3.jpg)
Kuni 15. septembrini on Sisekaitseakadeemias päästekorraldaja eriala lisavastuvõtt. Vaata rohkem infot SIIN.
:format(webp)/nginx/o/2021/11/03/14180596t1h5329.jpg)