Jarek Kasar töötas poisipõlves teatris: vahepeal sain rohkem palka kui mu vanemad

Jarek Kasar ehk Chalice Foto: TMW pressimaterjal

Raadio Elmar hommikuprogrammis «Ärka, kaunis maa!» oli külas Jarek Kasar. Meenutasime toredaid lugusid muusiku lapsepõlvest. Poolast toodud pesumasin, penoplastist laevukesed, puuklotsid – need on vaid mõned näited muusiku mängunurgast. Lapsepõlvest inspireerituna on ilmunud värske lugu koos Mahavokiga. Pane kõrv peale!

Jarek Kasar lükkas raadio Elmar hommikuprogrammis hoo sisse koolijuttudega, meenutades seejuures, milline koolipoiss ta ise omal ajal oli. «Arvan, et olin selline neljaline koolilaps. Alguses olid viied ja lõpus olid kolmed, isegi kahed. No selline keskmine. Nii täpselt ei mäletagi ja ma üritan ära unustada seda kõike,» muigas laulja.

Kasar oli lapsepõlves mitmel rindel aktiivne noormees ning kooli kõrvalt õnnestus isegi korralikku taskuraha teenida. «Kui võrrelda selle ajaga, mil mina üles kasvasin, siis praegu on kõik hoopis teistmoodi. Lapsed sisustavad nüüd isegi oma vaba aega teisiti. On nutiasjad ja internet täies hoos. Mina sain oma esimese arvuti siis, kui töötasin teatris Vanemuine. Mängisin toona erinevates lavastustes last. Tegin kaasa päris mitmes tükis, teiste hulgas «Oliver», «Kaval-Ants ja vanapagan». Sain ka palka selle töö eest ning vahepeal isegi rohkem, kui mu vanemad teenisid. Seetõttu sain raha koguda ja ostsin endale esimese arvuti. Internetti sellel ei olnud, kuid sain mängida,» meenutas ta.

«Arvuti ostuga algas kaasaegne lapsepõlv. Enne seda olid teistsugused mänguasjad. Näiteks, eredalt on meeles punane mängupesumasin, mis toodi meile Poolast. Ükskord ajas see vahtu välja nii, nagu pidi. Pärast esimest kasutuskorda sai vaht otsa ja pesumasin jäi nurka seisma. Üks mänguasi meenub veel – näpud pistsin stepslisse ja sain hea särtsu sisse. Seda ma ei soovita kellelegi. Üldiselt oli palju õues jooksmist, puuklotsidega mängimist ja penoplastist laevukeste ehitamist, » lisas Kasar.

Laulja tunnistas, et tänapäeval on lastel üha vähem päris tegevusi ja värske õhu käes ringi uitamist. «Järjest vähem näen lapsi väljas ringi jooksmas. Aga võibolla on see ka seepärast, et kõik on täis ehitatud ja parke nii vähe. Mina elasin aastaid tagasi Nõukogude tänaval, tänapäeval on see Aleksandri tänav. Mäletan, et varem oli selles piirkonnas mängimiseks nii palju kohti, täna ma ei näe seda,» märkis ta.

«Oma töös kasutan arvutit minimaalselt, olen selles suhtes üsna vanamoodne. Kõige värskemad muusika loomise vahendid on pärit lausa 90ndatest. Kasutan süntesaatoreid ja arvutid on mõeldud vaid kokkumänguks – mis seal salata, on oluliselt lihtsam. Kuid olen muusikat isegi lintide peale salvestanud. Kui aga rääkida juba nutiseadmetest, siis neid kasutan kui keskmine inimene – lausa terve päeva! Uudistel ja börsil on vaja silm peal hoida, selles mõttes olen sõltlane,» tõdes ta.

Muusik viis hiljuti ellu uue projekti ja selles tegi ta koostööd ansambliga Mahavok. «Palju õnne, Mahavok sai 40-aastaseks! See on võimas. Kui rääkida veel vanadest pillidest ja lindistamisvahenditest, siis maestro Heini Vaikmaa on selle ala üks eestvedajaid siin Eestis. Siiamaani on tal kõik tehtud analoogsüntesaatoritega. Tegelikult ju kogu Mahavoki looming on just nii üles võetud. See on mulle suureks eeskujuks ja õppematerjaliks. Heiniga olen süntesaatorijuttu ajanud pea kümme aastat, oleme ka pille vahetanud. See oli loomulik jätk, et me millalgi ka loo teeme,» rääkis ta.

«Heini saatis mulle ühe laulu demo, mille ta oli loonud koos oma poja Taaviga. Kui selle esimest korda üle kuulasin, saatsin kohe talle vastuse, et loo pealkirjaks tuleb «Mängude aeg». Mul oli kohe ka selge, millest see laul rääkima hakkab – lastega hullamisest, mängimisest ja oma lastega aja veetmisest. Kirjutasin laulule sõnad, kuid see jäi mõneks aastaks sahtlisse seisma. Nüüd otsustasime, et aitab logelemisest ja teeme ära selle laulu,» avaldas Jarek Kasar raadio Elmar hommikuprogrammis «Ärka, kaunis maa!».

Kuula SIIN.