JUUBILAR ⟩ Mait Malmsten: olen tegelikult suhteliselt kinnine inimene

Mait Malmsten Foto: Ekraanitõmmis videost.

Näitleja Mait Malmsten tähistas 6. septembril oma 50. sünnipäeva. Draamateatri tuled särasid sel päeval eriti pidulikult tähistamaks teatri esinäitleja suurt tähtpäeva.

«Pealtnägija» käis juubelipidustustel kohal ning vahendas ETV ekraanil katkeid 6. septembril aset leidnud sündmustest. Samuti heitis saade pilgu Eesti ühe võimsama teatridünastia ajalukku.

Teisipäeva õhtul oli draamateatrisse kogunenud Eesti teatri ja ühiskonna koorekiht. Üllatusliku peoga tähistati uhkelt Mait Malmsteni juubelit ning pidu oli igati sarmika sünnipäevalapse vääriline. Avalikku tähelepanu ja suuri sõnu Malmsten ise pigem väldib, kuigi sõpradele on ta hea võõrustaja.

Mait Malmsten Foto: Ekraanitõmmis videost.

«Olen suhteliselt kinnine inimene tegelikult. Võib jääda mulje, et suhtlen vabalt, aga tegelikult on see teatav pingutus ja parema meelega ma seda ei teeks,» tunnistab näitleja. Ka enne sünnipäeva oleks Malmsten hea meelega läinud Euroopa meistrivõistlustele korvpallis, kuid seda siiski ei juhtunud. «Ma ei hakanud teatris tüli kiskuma, et tahan minna vaba aega veetma proovide ajast,» tunnistas Malmsten.  

Korvpalliga on näitlejal eriline side. «Olen käinud lapsepõlves kümnetes trennides, kuid ainuke, millega tegelen, on korvpall.» Septembri lõpus esilinastub mängufilm «Kalev», kus Malmsten mängib korvpallitreener Jaak Salumetsa. «Mul on väga hea meel, et ma kaasa tegin seal. See on oluline teema minu jaoks. See oli oluline sündmus minu jaoks 1991. aastal. Olen tõesti hoidnud kätt korvpallipulsil läbi elu,» avaldab Malmsten.

Millist sündmust tähistab näitleja suure rõõmuga?

Kui «Pealtnägija» saatejuht Margit Kilumets uuris Malmstenilt, milliseid sündmusi ta suure rõõmuga tähistab, tõi näitleja esile tarkusepäeva. «1. septembril on meil selline komme perekonnas, et läheme teeme Tallinnas Raekoja platsil raekoja ukse ees ühe foto, kus seisavad Franz ja Hugo kõrvuti. Et vaadata, kuidas poisid proportsioonis uksega kasvavad,» rääkis Malmsten, mainides, et kõik perekonna kombed on tekitanud tema abikaasa Harriet Toompere. Mait Malmsteni ja Harriet Toompere vanem poeg Franz Malmsten on nime saanud vanavanaisa järgi. Franz kannab praegu ka Eesti seksikaima mehe tiitlit. Päev pärast isa juubelit, 7. septembril sai Franz 23-aastaseks.

Franz Malmsten Foto: Ekraanitõmmis videost.

Franz tunneb, et on isaga sarnane 

«Mida vanemaks saan, seda rohkem sarnasusi näen isaga. Näen, et ta teeb täpselt samamoodi. Seda on kummaline näha, kuid samas täiesti loogiline,» ütleb Maidu poeg Franz Malmsten. «Minu ja venna nimed on pandud vanavanaisa ja tema venna Hugo järgi,» ütleb Franz. Miks vanemad poegadele just need nimed valisid? «Eks nad tahtsid seda perekonnaliini tuua ajaloost tagasi siia. Et see jääks alles. Veel enam toredam on see, et nemad olid vennad ja meie oleme vennad. See on tagasiviide või kallistus ajaloole ja meie esivanematele,» räägib Franz, lisades, et ema suguvõsas on järjest Hendrikuid. «Viis või kuus on neid, kes on kõik Hendrik Toompered.»

Esimesed vennad Franz ja Hugo tulid 1930ndate keskpaiku Narvast Tallinnasse ja töötasid end üles. Üks töötas Draamateatris, teine Estonia teatris. Maidu vanaema Eva Meil oli samuti näitleja ning enamik eestlasi teab teda kultusfilmist «Siin me oleme», kus ta mängis Ärni abikaasat. 

Mida Mait oma esiisade juures kadestab?

«Olen alati kadestanud neid eelmisi Malmsteneid nende kongus nina pärast. Oleks endale ka tahtnud kongus nina,» ütleb Malmsten. «Olen aru saanud, et nad olid omas ajas head näitlejad. Olen mälestusi kuulnud nende kohta draamateatri vanadelt kolleegidelt,» räägib ta. Malmsten asus tööle samasse teatrisse, kus oli töötanud tema vanaisa Franz, ja on sestsaadik mänginud kümneid ja kümneid suuri rolle. Kui karjääri alguses kehastas ta sirgeselgseid armastajaid ja ilusaid mehi, siis 2010. aastal toimus rollides muutus.

Mait Malmsten, tema vanaisa ja vanaisa vend Foto: Ekraanitõmmis videost.

Pikemat portreesaadet Mait Malmstenist ja teistest Malmstenidest saab ETVs näha aasta lõpus.