:format(webp)/nginx/o/2022/09/09/14819666t1he2cd.jpg)
Elvast bussiga Tartusse tööle sõitev Innar leiab, et bussisõidust on saanud viis, kuidas inimesi alandada. «Probleem pole lihtsalt seismises, vaid et inimesed peavad üksteise seljas elama,» kirjutab ta ELVA Facebooki grupis. Postitus leiab palju vastukaja ning probleem ülerahvastatud bussidega on suur. Kas on lootust lisabussidele?
Innar (37) sõidab bussiga Elvast Tartusse ja õhtul Tartust Elvasse tagasi igal tööpäeval. Meest häirib asjaolu, et bussid on ülerahvastatud ning pole harv ka see, kui mõni sõita soovija bussile ei mahugi. «Suvel on seda probleemi vähem. Sügisel, kui kool algab, läheb hullumajaks. Nii on see viimased aastad juba olnud,» ütles mees Elu24-le. Muret jagab Innar ka ELVA Facebooki grupis, kus ta kirjutab:
«Bussisõidust on saanud viis, kuidas inimesi alandada. See ei ole mingi uudis, et hommikune buss Elvast Tartu ja peale tööpäeva lõppu Tartust Elvasse sõitvad bussid on rahvast silmini täis. See on nii olnud vähemalt mitu aastat. Buss sõidab linnast välja ja juba on rahvast nii täis, et inimesed peavad seisma. Igas peatuses tuleb aga rahvast juurde ja lõpuks on nii, et inimesed peavad seisma 50 minutit üksteise varvastel, niikaua, kuni buss sõidab.»
«Probleem pole lihtsalt seismises, vaid et inimesed peavad üksteise seljas elama. Täna näiteks Külitsest enam kõik inimesed peale ei mahtunud. Füüsiliselt lihtsalt ei mahu. Viimasena bussile sisenenud inimene seisab trepil nii, et ukse sulgudes jääbki ta täpselt vastu ust. Pärast on veel eriti hea bussist maha minna, kui oled surutud kuhugi bussi lõppu ja soovid väljuda enne Tartut. Ja see ei ole midagi ebatavalist. Tartust Elva suunas sõitev buss on pidanud täpselt samamoodi inimesi maha jätma, kes ootavad Teaduspargi või Raja peatuses,» kirjutab ta.
Kuna bussigraafik on hõre, ei tule järgmine buss nii pea ning mõnedel inimestel tulebki oodata bussipeatuses tund aega järgmist bussi. «Eriti tore on tööle või koju minnes lihtsalt peatusesse maha jääda, kuna bussi rohkem inimesi ei mahtunud. Jää aga ootama järgmist bussi, mis tuleb tunni aja pärast. Isegi loomade veol on normid, mis tingimustes seda teha tohib. Inimeste veol näib, et puuduvad igasugused normid,» ütleb Innar ning palub busside ülerahvastatuse osas midagi ette võtta.
«Miks inimesi niimoodi alandatakse, et sa pead vägisi ennast kuhugi bussi suruma, et koju saada?»
«Mäletan poiskese ajast, et Vene ajal olid samad probleemid, et inimesed pidid suruma ennast bussi, et maale sõita. Peale kõiki neid aastaid oleme seal samas tagasi, braavo!» kirjutab Innar oma mõtteavalduse lõpetuseks.
Innariga nõustuvad paljud teised elvalased, kes oma seisukohti kommentaarides väljendavad. Lisaks ülerahvastatusele tuuakse probleemina välja ka bussijuhtide ebaviisakas käitumine. Muusik Paul Neitsov kommenteerib: «Tuleb kahjuks välja tuua ka mitmete bussijuhtide ülbus ja ebaviisakus reisijatega suhtlemisel. Ei ole nad kõik sellised, aga mōned on ikka uskumatult ülbed.» Selgub, et nii mõnigi kord ei julgetagi bussijuhile midagi öelda, sest kardetakse juhipoolset sõimu. «Neis maaliini bussides on tihti 35 kraadi sooja, kuid kui palud kas luugi avada või soojendust maha keerata, saad sõimata. Kõnealusel liinil olen korduvalt kogenud, kuidas inimesed kannatavad kasvõi minestamiseni, sest keegi ei julge bussijuhti tülitada,» teab Mailis rääkida.
/nginx/o/2022/09/09/14819682t1hb7d1.jpg)
Lisarahastust leida on äärmiselt keeruline
Elva ja Tartu vahel sõidavad Go Bus bussid. Go Groupi kontserni kommunikatsioonijuht Kersti Gorstov soovitas busside ülerahvastatuse teemal pöörduda MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskuse poole, sest nemad koordineerivad maakonnaliinide bussiliiklust. «Nende pädevuses on vastus anda, meie täidame tellimust,» ütles Gorstov.
Elva valla kommunikatsioonijuht Eliise-Berta Tarto ütles, et vallavanem Priit Värv on selle probleemi edastanud Ühistranspordikeskusele ning selgituse saamiseks tuleks samuti pöörduda transpordikeskuse poole.
MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskuse juhataja Maikl Aunapuu selgitab, et maakonnaliinibussides on ette nähtud nii iste- kui ka seisukohad ning sõidu ajal seismine ei ole reeglitega vastuolus. «Igale bussile on bussi tootja poolt määratud seisukohtade arv, mitu inimest tohib bussis püsti seista. Ohutuse tagamiseks on liiklusseadusega kehtestatud kiiruspiirang juhuks, kui bussis sõidavad ka seisvad reisijad. Loomulikult mõistame, et püsti seismine ei ole sõitjatele meeldiv ega loo bussisõidust head muljet,» ütleb Aunapuu.
«Sõitjate arv kasvab meeletu kiirusega. Peamiseks põhjuseks on elukalliduse kiire tõus, aga ka Ukraina sõjapõgenike lisandumine sõitjate hulka.»
Aunapuu tõdeb, et ühistranspordile on väga suur väljakutse pidada sammu ülikiirelt suureneva sõitjate arvuga.
«Oleme ületäituvuse teemaga loomulikult kursis. Koroona andis vahepeal leevendust, aga nüüd on taas olukord hapu. Bussid on täis kõigil suundadel, see ei ole ainult Elva probleem. Näiteks Lähtel soovis ühele väljumisele korraga peale tulla 105 inimest, Luunjas 68. Reisijate arv teeb meeletuid hüppeid. Ka Harjumaal on Transpordiameti sõnul sama probleem,» tõdeb Aunapuu.
Bussisõitjate arvust rääkides toob Aunapuu välja järgmised numbrid: «Tänaste busside suurus tuleneb 2014. aastal tehtud riigihankest, kui ei olnud tasuta ühistransporti. Septembri esimese täisnädala esmaspäeval sõitis hanke alguses 2015. aastal ühe päevaga maakonnaliinidel 4609, eelmisel aastal oli samal päeval sõitjaid 7181, aga selle nädala esmaspäeval tervelt 8632. Ainuüksi eelmise aastaga võrreldes on ühe päeva jooksul ca 1500 sõitjat ehk 20% rohkem.»
«Siin on mitu tegurit – Ukraina sõjapõgenikud, kasvav kütusehind ja inflatsioon. Tippajal kell 14:30–18:00 läheb Tartust Elvasse 10 bussi ja lisaks ka 2 rongi, kuid sellest ei piisa sellises tempos kasvava nõudluse rahuldamiseks. Tartu-Elva suunal ei jääda (veel) üldjuhul bussist maha, aga sõidumugavust- ja turvalisust ei ole, sest paljud inimesed seisavad terve tee püsti,» räägib Aunapuu.
«Oleme pöördunud Transpordiameti poole ja teavitanud riigi esindajaid busside suure täituvuse probleemist.»
«Selleks, et lisada liinidele täiendavaid busse ja väljumisi tihendada, on vaja lisaraha, mida ühistranspordikeskusel ei ole. Oleme pöördunud Transpordiameti poole ja teavitanud riigi esindajaid busside suure täituvuse probleemist. Probleemi küll mõistetakse, aga lisarahastuse saamine tänases majanduslikus olukorras on äärmiselt keeruline. Ootame ära lõpliku vastuse. Ilma rahastuseta paraku lisabusse sõitma panna ei ole võimalik,» tõdeb Ühistranspordikeskuse juht.
Probleem pole tasuta bussisõidus
Tartu maakonna avalikel bussiliinidel on bussisõit tasuta. Bussisõidu teemalise postituse all ELVA grupis avaldab arvamust ka Riigikogu liige Jürgen Ligi, kes ütleb: «Alandamiseks ei sõidutaks inimesi keegi. Asi ilmselt on tasuta bussisõidus. Eeldan, et see pole kommertsliin. Kui hinda pole, läheb nõudlus lakke, aga pakkumine pigem väheneb, sest pole tulu. Ja konkurent rong on piletiga.»
Poliitiku kommentaarile vastab Sirli, kes ütleb: «Mina sõidan tihti bussiga. Tänu kütuse hinnatõusule on bussid ülekoormatud. Ennem polnud nii palju reisijaid.» Tiiu tõdeb, et tasuta buss on päris paljudele võimalus üleüldse kuhugile liikuda ja natuke tasuvamal töökohal käia.
/nginx/o/2022/09/09/14819708t1hab5b.jpg)
Elvi ütleb, et tasuta bussisõit kehtestati selleks, et vähendada autode hulka, heitgaase, võimaldada lihtsamalt inimestel Elva-Tartu vahel liikuda. «Kuid sõiduajad on täiesti paigast ära. Hommikul kella seitsme ja üheksa vahel sõidavad õpilased kooli, bussid on väga koormatud, eakas ei mahu pealegi. Päeva peale saab veel hakkama, kuid Tartust tagasi tulles on sama probleem. Vajalik oleks, et kell 18 tuleks üks buss,» ütleb Elvi, kes peab samuti äärmiselt vajalikuks lisabussi ja bussigraafiku tihendamist, et bussi kasutamine oleks otstarbekas ja rahuldaks reisijate vajadusi.
Ka postituse autor Innar leiab, et ülerahvastatus pole tingitud mitte tasuta bussisõidust, vaid hoopiski elatustaseme halvenemisest. «Probleem ei ole lihtsalt tasuta bussisõidus, sest enamus inimesi, kaasa arvatud mina, sõitsid ka enne, kui sõit oli tasuline. Minul on peres üks auto, mis on naise käes. Tema veab last kooli ja koju, käib poes ja teeb autoga kõik vajalikud sõidud. Mina saan bussiga ka hakkama, et Tartus tööl käia.»
«Probleem on elukalliduses, majanduslikult pole võimalik peres mitut autot üleval pidada. Ja ma arvan, et see on nii paljudes peredes. Mõnes peres võib-olla pole üldse autot. Isegi, kui sõit oleks tasuline, ei kaoks bussiga sõitvad inimesed kuhugile. Sellisel juhul oleks nagu eriti ränk see olukord. Sa ostad pileti ja pead sõitma sellistes tingimustes, kus inimesed tallavad ükstese jalgadel ja bussist pole võimalik väljuda ilma, et sa ei mõtleks, kuidas ma siit üldse välja peaksin saama. Ma olen näinud olukorda, kus häbelik noormees soovis väljuda ja tal ei õnnestunud inimestest läbi trügida ja ta loobus üritamast ning sõitis mööda oma peatusest,» avaldas Innar Elu24-le.
:format(webp)/nginx/o/2021/11/03/14180596t1h5329.jpg)