R, 9.12.2022

Just selline võis näha välja kiviajal elanud naine

Inna-Katrin Hein
Just selline võis näha välja kiviajal elanud naine
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Teadlane uurimas inimkoljut. Pilt on illiustreeriv
Teadlane uurimas inimkoljut. Pilt on illiustreeriv Foto: shutterstock.com

Teadlased tegid leitud kolju põhjal pearekonstruktsiooni, mis näitab, milline nägi välja umbes 5700 aastat tagasi praeguse Malaisia alal elanud naine, kelle identiteet jääb aga saladuseks.

Ülikooli Universiti Sains Malaysia (USM) arheoloogide meeskond avastas 2017. aastal Malaisia loodeosas Penangis Guar Kepah's asuvas neoliitikumiaegse küla väljakaevamiskohas luustiku, mille nad nimetasid Penangi naiseks. See naine oli üks 41 skeletist, mis kaevati välja mitme kaevamise käigus. Naise säilmete ümber olnud merekarpide radiosüsiniku dateerimine näitas, et ta elas neoliitikumis ehk uuel kiviajal, mis selles piirkonnas kestis aastatel 8000–3300 eKr, teatab livescience.com. 

Brasiilia arvutigraafikaekspert Cicero Moraes koos USM-i arheoloogidega kasutas naise näo loomiseks kolju kompuutertomograafiauuringut koos tänapäeval elavate malaislaste 3D-näokujutistega. Saadud nägu koos hammaste kulumise ja koljuluude liikumatu ühendusega lubab oletada, et see naine elas kiviaja kohta vanaks, umbes 40-aastaseks.

Pärast kolju digiteerimist pani Moraes kolju virtuaalsele pinnale rea markereid, mis põhinesid peamiselt ühilduvate populatsioonidega tehtud statistilistel uuringutel tänapäeva malaislaste kohta.

Moraes kasutas seda, mida ta nimetas «kohtuekspertiisi näo täpsustamise meetodiks», mis hõlmas kolju mõõtmist ja numbrite söötmist andmebaasi, et leida kollektsioonist sarnaste näojoontega isik.

«Tavaliselt võtame virtuaaldoonorite koljud ja pehmed koed ning deformeerime struktuure nii, et doonori kolju ühtiks uuritava koljuga. Tulemuseks saime näo, milline võis olla naisel ta eluajal,» teatas Moraes.

Saadud peal on lai nina, täidlased huuled ja musta värvi juuksed. Moraesi sõnul on täpsus oluline, kuid ta rõhutas, et see ei ole naise täpne koopia.

See uus teave toob arheoloogid sammu võrra lähemale parema pildi loomisele naisest, kelle säilmed kaevati välja ühest kolmest kiviaja inimeste toidujäätmete kohast.

Naise luustik leiti käed rinnale panduna. Talle oli kaasa pandud mitmesuguseid esemeid, mis arvatavalt olid hauapanused, kaasa arvatud kivist tööriistad. Need näitavad, et tal võis oma kogukonnas olla tähtis positsioon. Miks see naine aga toidujäänuste prügimäele maeti, ei ole selge.

Malaisia ingliskeelse uudisteväljaande New Strait andmetel kestis kogu rekonstrueerimisprotsess mitu kuud.

«Viimane samm on näo viimistlemine,» ütles Moraes, lisades, et see hõlmab pigmentatsiooni lisamist ja juuste kujundamist.

Teadlased ei ole luustiku põhjal veel leidnud, mille tõttu naine suri.

Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu enamasti kivist.

Tööriistade valmistamiseks kasutatud kivi võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi.

Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg algas umbes 2,4 miljonit aastat tagasi, kui ilmusid esimesed kindla funktsiooniga kivist tööriistad, mis valmistati kildude maharaiumise teel. Tööriistade valmistajateks olid inimlased Homo rudolfensis ja Homo habilis.

Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg algas koos Maa kliima tunduva soojenemisega pärast viimast jääaega üle 12 000 aasta tagasi. Mesoliitikumile on iseloomulikud kivitööriistade kõrge kultuur (nende vorm oli põhijoontes samasugune nagu praegustel tööriistadel) ning kalapüügi areng. Mõned uurijad paigutavad mesoliitikumi paleoliitikumi koosseisu.

Neoliitikumi ehk uuema kiviaja tunnuseks peetakse tavaliselt põlluharimise ja karjakasvatuse arengut, mis algas üle 12 000 aasta tagasi Lähis-Idas (neoliitiline revolutsioon). Lähis-Idas, Egiptuses, Hiinas ja Induse jõe orus hakkasid moodustuma ka esimesed riigid.

Märksõnad
Tagasi üles