Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Liis-Katrin Avandi: natuke muretsesin, et äkki Märt on isana täielik tropp

Copy
Eesti Vabariigi 98. aastapäeva pidulik vastuvõtt Estonia kontserdisaalis. Märt ja Liis-Katrin Avandi.
Eesti Vabariigi 98. aastapäeva pidulik vastuvõtt Estonia kontserdisaalis. Märt ja Liis-Katrin Avandi. Foto: Erlend Štaub

«Äkki ta muutub mingiks totaalseks jobuks,» naerab Märt Avandi abikaasa Liis-Katrin Vikerraadio saates «Käbi ei kuku...».

«Ootasin põnevusega, millised me Märdiga lapsevanematena oleme. See, kuidas me omavahel oleme, on üks asi, aga milline on mees isana, selgub alles siis, kui ta isaks saab,» tunnistab Märt Avandi abikaasa Liis-Katrin Vikerraadio saates «Käbi ei kuku...». «Ma natuke muretsesin, et äkki Märt on täielik tropp. Äkki ta muutub mingiks totaalseks jobuks,» sõnab ta naerdes. 

Liis-Katrin märgib saates, et neil oli Märdiga esimese lapsega rohkem labiilsust. Rahunemine ja mõistmine, millised lapsevanemad nad olla tahavad, saabus pärast poja Alberti esimest eluaastat. «Aasta aega oli selline raske aeg, aga ma arvan, et see on kõigil nii. Esimese lapsega tuleb reaalsus nii tugevalt koju, et ma ei imesta, kui lahku minnakse sellepärast, et raske on,» tunnistab naine.

«Sa oled teistsugune järsku, sa vastutad kellegi teise eest ja tahad õudselt palju head, aga välja kukub kuidagi imelikult,» pajatab ta ning lisab, et alguses tundus, nagu last peaks kohe kasvatama ning vaimselt ja füüsiliselt arendama hakkama. «Ei tohi ühtegi hetke lasta niisama olla, kogu aeg peab panustama tema arengusse. Me ei olnud valmis, keegi ei ole tegelikult,» tõdeb Liis-Katrin.

Saates peatuti ka väga valusal teemal – poeg Alberti surmal ja leinal. «Rängas leinas ei aita üldse mitte midagi, see aeg tuleb üle elada ja sellest tuleb läbi murda. See, mis inimesed ütlevad, et «aeg parandab haavad» ja teised trafaretsed laused – need kõlavad õõnsalt,» räägib naine.

«Kuigi see võib tõsi olla, sest jah, täna ma vaatan kümme aastat tagasi ja aeg parandabki haavad, aga see haav on seal all ikkagi olemas, ta ei ole veritsev, ta ei suuna mu elu, ma ei jää leina kinni nii, et see defineeriks mind või käsiks mul kuidagi käituda,» jagab Liis-Katrin enda tundeid.

Kuula täispikka saadet siit.

Märksõnad

Tagasi üles