Paljud muusikud pingutavad aastaid edu nimel, sinul õnnestus paari aastaga maailmakuulsaks saada. Mis su saladus on?
Ma arvan, et asi on selles, et minu laulud on tõelised, tugevad ja ausad ning põhinevad päriselu kogemustel, millega inimesed saavad suhestuda, sest seal räägitakse samadest probleemidest ja küsimustest, mida me kõik oleme kogenud.
Mu laulud räägivad paljudest asjades, mida ei ole võimalk nii lihtsalt mingitesse raamidesse suruda. Laulukirjutajana olen ma üritanud tabada nii palju emotsioone, kui võimalik – ma kirjutan sõjast, armastusest, lootusest, lootusetusest, hirmust, agressioonist, rõõmust...
Mis on su halvimad harjumused?
(Naerab) Seda pead küll minu bändikaaslaste käest küsima.
Mille peale sa viimati tõsiselt vihastasid ja miks?
Tead, minu töö on selline, et mul pole just väga palju põhjust vihastamiseks. Tuhanded inimesed tulevad iga päev mind vaatama ja see on äärmiselt äärmiselt positiivne kogemus. Maailmas on palju vägivalda ja see ajab mind küll teinekord närvi, aga reaalset põhjust vihastamiseks on mul väga harva.
Kas sa pead ennast kõvaks naistemeheks?
Ma kirjutan laule inimestest ja inimeste mõtetest ja pole vahet, mis soost või vanusegrupist või rassist või usust need inimesed on. See, et ma naissoost inimestele meeldin, on lihtsalt üks plusse.
Kuidas sa oma esimese miljoni kulutasid?
Ma arvan, et ma polegi kunagi keskendunud raha või kuulsuse peale, pigem rõõmu ja õnne peale. Ma ei mõtle rahale ega selle kulutamisele.
Oli sul sõjaväekarjääri jooksul olukordi, kus sa pidid püssitoru teise inimese poole suunama?
Jah. 1999. aastal olin ma pool aastat sõjas ja nägin inimeste kõige hullemaid ja kõige paremaid iseloomuomadusi. See oli karm aeg.