N, 2.02.2023

Saksa teadlased: lapsepõlves halba kohtlemist kogenud lasevad end tätoveerida tõenäolisemalt kui teised

Inna-Katrin Hein
Saksa teadlased: lapsepõlves halba kohtlemist kogenud lasevad end tätoveerida tõenäolisemalt kui teised
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Tätoveerimine. Pilt on illustreeriv
Tätoveerimine. Pilt on illustreeriv Foto: shutterstock.com

Saksamaa Mainzi Johannes Gutenbergi ülikooli teadlaste uuring näitas, et lapsepõlves halba kohtlemist ja ahistamist kogenud inimesed lasevad täiskasvanuna endale tätoveeringuid teha suurema tõenäosusega, kui need, kelle lapsepõlv oli õnnelik.

Varasematel sajanditel tehti tätoveeringuid eelkõige religioonist lähtudes, kuid tänapäeval tehakse neid, kuna enda keha ilustamine piltide ja tekstidega on populaarne, teatab hs.fi. 

Tätoveeringud annavad vihjeid, milline inimene on, mida ta eelistab ja millist elu elab.

Saksa teadlasi huvitas, kas tätoveeringute tegemise taga võib peale ilu ja esteetika ka muud olla.

Nad leidsid, et lapsepõlves väärkoheldud inimestele meeldib end tätoveerida ja augustada. Sama kehtib nende kohta, kellele vanemad piisavalt tähelepanu ei pööranud.

Tätoveeringud ja augustused on kandjale alati midagi isiklikku tähendanud. Uurijad seostasid tätoveerida laskmist madala enesehinnanguga ja sooviga silma paista.

Lapsepõlves vaimset ja füüsilist vägivalda kogenud inimeste jaoks on keha muutmine tätoveeringu abil võimalus varasemast negatiivsest kogemusest vabaneda. Keha muutmise seost inimese elukogemusega pole just palju uuritud.

Tätoveeritud ja tätoveerimata. Pilt on illustreeriv
Tätoveeritud ja tätoveerimata. Pilt on illustreeriv Foto: shutterstock.com

Saksa arst ja Johannes Gutenbergi ülikooli sotsiaalteadlane Mareike Ernst, kes tegeleb psühhosomaatiliste sümptomitega, uuris probleemi koos oma meeskonnaga.

Ernsti valimi moodustasid sakslased vanuses 14–44 eluaastat. Andmeid koguti 2510 majapidamisest.

Osalejad vastasid tätoveeringute ja augustustega seotud küsimustele. Lisaks tehti vastajatega intervjuu, milles nad said rääkida oma lapsepõlvekogemustest ja kohast ühiskonnas.

Lõpuks koguti uuringusse 1060 vastaja kogemused, osalejate keskmine vanus oli 30 eluaastat.

Rohkem kui 1000 inimesega uuringus olid esindatud kõik Saksa ühiskonnakihid ja sood, kuid enamik neist kuulus madala sissetulekuga ühiskonnaklassi.

Tätoveeringud ja augustamine võivad näidata ka inimese iseseisvumist ja sõltumatust.

Umbes 40 protsendil vastanutest oli vähemalt üks tätoveering või augustus.

Veerand teatas, et teda on lapsepõlves väärkoheldud või hooletusse jäetud. Neist 48 protsendil oli tätoveering või mõnes kehaosas neet.

Vaid 35 protsendil inimestest, keda ei oldud lapsepõlves väärkoheldud, oli kehal tätoveering või augustatud kehaosa.

Mida tõsisem oli lapsepõlves väärkohtlemine, kuritarvitamine või hooletusse jätmine, seda enam oli inimesel tätoveeringuid või neete.

Uurijate sõnul on tätoveeringud need, mis aitasid negatiivse lapsepõlvekogemusega inimestel end paremini tunda ja raske elu seljataha jätta. Tätoveeringud ja augustamine võivad näidata ka inimese iseseisvumist ja sõltumatust.

Saksa teadlaste sõnul saab nende uuringu tulemuste põhjal aimu, kuidas tätoveerijaid ja augustajaid abistada kas sotsiaalse toe või esmatasandi psühholoogilise abiga.

Uurijad rõhutasid samas, et tegemist on vaid ühe uuringuga, millest ei tasu liiga põhjapanevaid järeldusi teha.

Märksõnad
Tagasi üles