Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

TUNNIKS VOOL VÄLJA Toita lapsi või maksta elektriarveid: eestlased valmistuvad kõrge elektrihinna vastu protestima (4)

Pilt on illustreeriv. Foto: Urmas Luik/Toomas Huik/Elu24 kollaaž
Copy

«Meie viieliikmeline pere elab üürikorteris, kus on börsipakett ja alates vee soojendamisest kuni kütteni käib kõik elektri pealt. Ehk siis kommunaalkuludest moodustab 80 protsenti elektriarve,» pahandab Martin, kes kavatseb nagu paljud teised eestlased kolmapäeval protestiks oma elektri välja lülitada.

Kolmapäeval tõuseb keskmine elektri hind Eestis 42 protsendi võrra. See tähendab, et kella 18 ja 19 vahel maksab elekter neli eurot kilovatt-tund ehk megavatt-tunni eest tuleb tasuda juba 4000 eurot. Tegu on absoluutse rekordiga.

Seetõttu on ühismeedias läinud ringlema üleskutse, et Eesti inimesed kella 18 ja 19 vahel elektrit ei tarbiks. «Protesti märgiks kella 18–19 vahemikus elektrit mitte tarbida!» kirjutab endine Riigi Kinnisvara ASi juht Urmas Somelar Facebookis. «Ei riigijuhid ega riiklike energiafirmade juhid pole midagi mõistlikku senini ette võtta osanud selle Nord Pooli nonsensi lõpetamiseks,» selgitab ta.

Postitusel on üle 200 kommentaari ning üle 3000 jagamise. Enamik on postituse autoriga nõus ning plaanivadki tunnikeseks elektri välja lülitada. «Jah, nii on!» sõnab postitust kommenteerinud Martin Elu24-le.

Martin ütleb, et selline hind on mõeldamatu ning ta põhimõtteliselt ei ole nõus maksma. «See hind on valgusaastate kaugusel elektri omakulust ja on minu veendumuse kohaselt tekitatud ebapädevast poliitikast,» leiab ta. 

«Meie viieliikmeline pere elab üürikorteris, kus on börsipakett (seda pole saanud me ise valida) ja alates vee soojendamisest kuni kütteni käib kõik elektri pealt. Ehk siis kommunaalkuludest moodustab 80 protsenti elektriarve,» pahandab Martin.

Kas elektri välja lülitamine midagi aitab? «Ilmselt otseselt mitte, aga ma loodan, et võimalikult palju inimesi ühineb ja see annab vähemalt mingi signaaligi! Meie pere tuleb veel ehk kuidagi toime läheneval talveperioodil, aga ma leian, et siin on juba igal inimesel kohus hakata seisma ka endast nõrgemate kodanike eest,» jagab Martin oma seisukohta.

Martin tunnistab, et temal on elekter väljas juba hommikust saati. Ainuke asi, mis töötab, on külmkapp, kuid kui lapsed lasteaiast koju jõuavad, minnakse randa ning jäetakse külmkappki sulama. «Lapsed on muidugi rõõmsad selle üle.» 

«Varsti oleme dilemma ees – maksta elektriarveid või toita lapsi»

Ka Triin, kes postitust kommenteeris, sõnab, et kahjuks peavad nemadki üleskutsega ühinema. «Natuke enne kuut võtame välja, kuni kallis hind möödub. Elame maal, kui väga hull, siis kasutame generaatorit. Varsti oleme dilemma ees muidu, kas maksta üüratuid elektriarveid või toita lapsi (ise saame hakkama).»

Triin usub, et elektri välja lülitamine mõjutab ehk järgmise kuu elektriarvet. «On mõne euro ehk väiksem, aga muus mõttes ei aita laias laastus.» Mis siis aitaks? «Kui need hästi tasustatud inimesed panna pooleks aastaks vähemalt elama meie lihtrahva palga vääriliselt ning jätta nende tavapärased kulutused alles. Ehk siis toimuks muutused,» pakub naine.

«Seda olukorda saab muuta valitsus, Eesti Energia ja teised elektripakkujad ainult. Meie, tavainimesed, hetkel peame kõvasti raamatupidamist tegema ja väga kaaluma, mida osta ja kas osta, ning kindlasti on ka inimesi, kes peavad mõtlema, milliseid arveid maksta ja mida maksmata jätta,» selgitab Triin. 

«Läbipaistvam, avatud ja õiglaste hindadega kauplemise süsteem»

«See aitab minul kontrollida (vähendada) kulu. See kindlasti ei pane kedagi kusagil tegema kiireid muudatusi ja resoluutseid otsuseid, kui need ka võimalikud oleksid,» sõnab Reet, kes ka plaanib siiski elektri välja lülitada.

Mis võiks aga tema meelest aidata? «Börsi asemel mõni muu lihtsam, arusaadavam, läbipaistvam, avatud ja õiglaste hindadega kauplemise süsteem. Eelista eestimaist ja siis mis puudu, ostame juurde, aga kokkuleppeliste hindadega,» pakub Reet.

«Firmat või pakkujat sellega ei kahjusta»

«Mida see välja lülitamine annab?» sõnab aga Kalev, kes selgitab omalt poolt, et turule saab kõrgema hinnaga pakkuja. «See, kes saab turule kõrgema pakkujana, ise üldjuhul selle kõrge hinnaga perioodil ei tarbi või isegi ei tooda. Võtab vaid kasumit, see on mudel, mille on tootjad ja firmad, kes avatud turule pääsevad, nn läbi hammustanud. Vanasti oli nn terve konkurents, nüüd on raha teenimine strateegiliste kaupade pealt.»

«Kui ma sel tunnil, kui hind megakõrge, ei tarbi, siis otseselt ma seda firmat või pakkujat, kes turule pääses sellise megahinnaga, ei kahjustagi. Nii lihtne on vastus,» sõnab Kalev. 

Eesti Energia pressiesindaja Mattias Kaiv sõnab, et inimestel, kellel on börsihinnaga pakett, on loomulikult mõistlik börsihinda hinda jälgida ning oma elektritarbimist selle järgi kujundada. «Iseäranis kehtib see täna vahemikus 18-19 ekstreemse elektrihinna puhul,» sõnab Kaiv. 

«Nõuame energia ostmise viivitamatut lõpetamist rahvusvahelise börsisüsteemi kaudu»

Lisaks sotsiaalmeedias levivale üleskutsele loodi ka petitsioon energiabörsidelt lahkumise kohta. Petitsiooni tegi MTÜ Koos Rahu Eest Eestis, mille eestvedajaks on Ida-Virumaa «suunamudija» Aivo Peterson. «Oleme ühiselt heaks kiitnud ja vastu võtnud deklaratsiooni, milles nõutakse energia ostmise viivitamatut lõpetamist rahvusvahelise börsisüsteemi kaudu ja tervikuna lahkumist kõikide strateegiliste energiakandjate spekulatiivsetelt börsisüsteemidega seotud platvormidelt,» kirjutatakse petitsioonis. 

«Meie liikumine kutsub üles kõiki poliitilisi ja ühiskondlikke liikumisi, kogu Eesti rahvast, sealhulgas eriti autoriteetseid majandusinimesi ja analüütikuid ning ettevõtjaid, meie meeskonna üleskutsega. Sest need on meie tänased ja homsed ootused majanduslanguse peatamiseks,» lisatakse lõpetuseks. 

Petitsioonile on kogutud üle 2100 allkirja, mis tähendab, et avalduse riigikokku saatmiseks on vajalikud allkirjad koos. 

Tagasi üles