/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
/nginx/o/2022/08/16/14764011t1h5fcf.jpg)
USA Rutgersi ülikooli tuumasõja kohta tehtud arvutuste ja arvutimudelite kohaselt võib väiksem tuumasõda tappa üle kahe miljardi inimese, suurem aga üle viie miljardi. Planeedi jahtumine tuumasõja tõttu tooks kaasa häireid toidutootmises ning olukorda halvendaksid suuremate tootjariikide ekspordipiirangud. Uuring tehti Ukraina sõda silmas pidades.
Tuumasõda Venemaa ja USA vahel võib tuua kaasa enam kui viie miljardi inimese surma, on 15. augustil ajakirjas Nature Food avaldatud teadusartiklis.
Rutgersi ülikooli teadlaste rühma järelduste kohaselt tekitaksid tuumaplahvatused tohutuid tulekahjusid ja tuletorme, millest jõuaks atmosfääri suures koguses tuhka ja tahma.
«Tahm ja tuhk kataksid pikaks ajaks taeva ning päikesekiired ei pääseks läbi. See jahutaks planeedi kiiresti,» on uuringus.
/nginx/o/2022/08/16/14764031t1h7d67.jpg)
Planeedi jahtumine tooks kaasa häireid toidutootmises ja suure tõenäosusega ulatusliku näljahäda.
Teadlased kaalusid kuut stsenaariumit, mis hõlmavad erineva suurusega tuumaarsenali. Neist viis põhinesid väiksematel konfliktidel India ja Pakistani vahel ning üks USA ja Venemaa vahelisel sõjal.
Toiduolukorra halvenemine sõltuks sellest, kui palju tuumarelvi kasutatakse ja kui suurel alal.
Teadlased said üle kahe ja viie miljardi hukkunu atmosfäärimudelite ja muu teadaoleva info põhjal.
USA uurijad viitavad muu hulgas ajaloo suurtele vulkaanipursetele, nagu Tambora purse Indoneesias 1815. aastal.
Tambora tuhapilv jahutas aastaks kogu maakera, nii et 1816. aastat tuntakse kui suveta aastat. Paljudes maailma paikades ei kasvanud taimed ega saadud saaki. Põhja-Ameerikas ja Euroopas surid nälga ja haigustesse kümned tuhanded inimesed.
Teadlaste sõnul tähendaks kaasaegses maailmamajanduses toiduainete tootmise järsk vähenemine mõnes suuremas tootjariigis seda, et toiduainete eksporti hakatakse piirama. See oleks katastroofiline näiteks Aafrika ja Lähis-Ida riikide jaoks, kuna nad sõltuvad väga imporditud toidust.
Toiduolukorra halvenemine sõltuks sellest, kui palju tuumarelvi kasutatakse ja kui suurel alal. Teadlaste sõnul vähendaks piiratum tuumasõda India ja Pakistani vahel maailma toidutootmist 1–5 aasta jooksul seitse protsenti.
Ulatuslik tuumasõda selliste suurriikide nagu Venemaa ja USA vahel tooks seevastu uurijate hinnangul kaasa maailma toiduainete tootmise vähenemise umbes 3–4 aastaga 90 protsenti.
Kahe aasta jooksul sureks toidupuuduse tõttu 75 protsenti maailma rahvastikust.
Teadlaste sõnul on maailmas ka üks erand. Nende analüüsitud stsenaariumi kohaselt suureneks või kahaneks täiemahulise tuumasõja korral vaid vähe ühe riigi, Austraalia toidutootmine.
Uuring ei võta arvesse muid ülemaailmse toiduga varustamise aspekte, mida tuumasõda võiks mõjutada, sealhulgas kütuse ja väetiste kättesaadavust.
Selline sõda mõjutaks tõenäoliselt ka toiduainete tootmise infrastruktuuri, suurendades ultraviolettkiirgust, mis võib omakorda mõjutada toidutootmist ja viia ka radioaktiivse saastumiseni.
Uuringu stsenaariumis kirjeldatakse halvimat võimalikku tulemust, põhimõtteliselt meie planeedi lõppu, kui kõik tuumarelvad käiku lastakse.
Teadlaste sõnul rõhutavad nende katastroofimudelid rahvusvahelise koostöö tähtsust tuumasõja vältimiseks.
«Meie uuring ütleb üht: peame tuumasõja ära hoidma, sest vaid nii päästame planeedi ja inimesed ei sure massiliselt,» sõnas üks uuringu autoreid Alan Roebuck.
Uuringut kommenteeris Briti meediale Suurbritannia kaitseväe keemia-, bioloogilise, radioaktiivse ja tuumarügemendi endine juht Hamish de Bretton-Gordon, kelle arvates tuli selline uuring õigel ajal, kuna tuumasõja oht on maailmas kasvanud.
Ta rõhutas, et uuringu stsenaariumis kirjeldatakse halvimat võimalikku tulemust, põhimõtteliselt meie planeedi lõppu, kui kõik tuumarelvad käiku lastakse. Ta peab tuumasõda siiski ebatõenäoliseks.
«Praeguses maailmas saab pidada peamiseks ohuks õnnetust Ukraina Zaporižžja tuumajaamas või petturlikku Vene komandöri, kes kasutab taktikalist tuumarelva,» selgitas de Bretton-Gordon.
«Stsenaariumi kohaselt võib Venemaal ja Euroopas olla palju radioaktiivset saastet, kuid see ei tooks veel kaasa uuringus kirjeldatud äärmuslikku kliimat ja vilja hävimist,» jätkas britt.
Ta ütles, et lääne luureagentuurid teevad kiiresti kindlaks taktikaliste tuumarelvade liikumise, kuna neid tuleb transportida suurtel veoautodel.
De Brett-Gordon lisas, et uuring ja Ukraina tuumajaamadega toimuv on karm meeldetuletus, et tuumarelvad ja -õnnetused võivad inimkonna eluviisi jäädavalt muuta ja ellujäämisvõimalust kahandada.