:format(webp)/nginx/o/2022/08/15/14761574t1he796.jpg)
Hiljuti Gemini Northi teleskoobiga tehtud pildid näitavad Maast umbes 60 miljoni valgusaasta kaugusel asuva kahe spiraalgalaktika ühinemist. Need pildid annavad aimu, milline saatus ootab tulevikus ka meie galaktikat Linnuteed. Fotod galaktikate kokkupõrgetest annavad teadlastele rohkem teavet uute galaktikate sünni kohta.
Gemini Northi teleskoop asub USA-s Hawaiil Mauna Kea mäe tipus ning jäädvustas galaktikaid NGC 4567 ja NGC 4568, mida tuntakse ka liblikagalaktikatena, kuna need meenutavad ühinemisel liblikat.
Future of the Milky Way? 🌟
— CNN Philippines (@cnnphilippines) August 11, 2022
The Gemini North telescope captured spiral galaxies NGC 4567 and NGC 4568 being pulled to one another by gravity.
📸 International Gemini Observatory pic.twitter.com/vF4Ict9vIP
Galaktikad on kokkupõrkekursil, kuna gravitatsioon tõmbab neid üksteise poole. Poole miljardi aasta jooksul ühinevad need kaks kosmilist süsteemi ja moodustavad ühtse elliptilise galaktika.
Praegu, ühinemise algfaasis, on galaktikate keskpunktid üksteisest 20 000 valgusaasta kaugusel. Kuna galaktikad on omavahel tihedamalt põimunud, põhjustavad kosmilised kokkupõrked uute tähtede sündi.
Üks valgusaasta on 9 460 500 000 000 kilomeetrit.
Teiste galaktikate kokkupõrgete vaatlused ja nendel põhinevad simulatsioonid on andnud astronoomidele täiendavaid tõendeid selle kohta, et spiraalgalaktikate ühinemisel tekivad elliptilised galaktikad.
Kui liblikagalaktikad ühinevad, moodustavad nad elliptilise galaktika, mis võib meenutada Messier 89-t, mis asub Neitsi tähtkujus nagu ka NGC 4567 ja NGC 4568.
Sarnane saatus ootab kauges tulevikus samuti meie galaktikat Linnuteed, mis liigub kokkupõrkekursile naabruses asuva Andromeeda galaktikaga.
:format(webp)/nginx/o/2022/08/15/14761563t1h9aa1.jpg)
Meie naabergalaktika Andromeeda sisaldab hinnanguliselt kuni triljonit (1 000 000 000 000) tähte ja on suuruselt sarnane Linnuteega. Hetkel on galaktikad teineteisest umbes 2,5 miljoni valgusaasta kaugusel, kuid Andromeeda läheneb väga kiires tempos, umbes 140 kilomeetrit sekundis ehk 500 000 kilomeetrit tunnis.
Linnutee ja Andromeeda ühinevad umbes 4–5 miljardi aasta pärast.
Kuigi kaugus on uskumatult kauge, on Andromeedat pimedas öötaevas näha ka palja silmaga. Oma heleduse tõttu on see üks kõige paremini nähtavaid objekte taevas hoolimata sellest, et see on ka kõige kaugem palja silmaga nähtav objekt. See galaktika on kõige paremini nähtav augustist veebruarini.
Kosmiliste kauguste tõttu ei saa praegu elavad inimesed olla tunnistajaks Linnutee (inglise keeles Milky Way) ja Andromeeda ühinemisel Milkdromedaks.
This is how the Milky Way and Andromeda will collide in around 4 billion years 🤯 Milkomeda will born !
— From Space With Love (@FromSpaceWLove) February 11, 2019
⭐️Learn about the Milky Way : https://t.co/AwzmBLXJXf#galaxy #milkyway #astronomy #space #video #milkomeda #milkdromeda #cosmos #universe #galaxies #stars #planets pic.twitter.com/ws9mZLPC0O
USA kosmoseagentuuri NASA teadlased hindasid Hubble'i kosmoseteleskoobiga saadud andmete põhjal 2012. aastal, et Linnutee ja Andromeeda ühinevad umbes 4–5 miljardi aasta pärast. Ühinemisel tekib võimas valgusmäng, mida tänapäeva inimesed ei saa näha ega jäädvustada, kuna nad ei ela enam siis.
Linnutee on galaktika, millesse kuulub Päikesesüsteem. Maale paistab Linnutee miljardite kaugete tähtede ühtesulava valgusena. Eestis kutsutakse seda ilmselt lindude rändega seoses Linnuteeks, sest rändlinnud orienteeruvad selle järgi. Paljudes teistes maades nimetatakse seda kreeklaste eeskujul Piimateeks (kreeka keeles Galaktikos, inglise keeles Milky Way, saksa keeles Milchstrasse), sest see on nähtav öösel nõrgalt ebaühtlaselt helenduva vööna. Hiinas ja Jaapanis kutsutakse seda hõbedaseks jõeks.
Galaktika näeb välja selline Maa asukoha tõttu. Maa asub Linnutee keskpunktist kahe kolmandiku kaugusel Galaktika suurusest selle tasandi läheduses seesmise Orioni haru ja välimise Perseuse haru vahel.
Linnutee on varbspiraalne galaktika läbimõõduga umbes 30 kiloparsekit ehk 100 000 valgusaastat ja 1 kiloparseki ehk 3262 valgusaasta paksune, sisaldades 200–400 miljardit tähte. Olenevalt struktuurist on tema pöörlemisperiood 15–50 miljonit aastat, ta liigub kiirusega 552–630 kilomeetrit sekundis. Linnutee vanuseks loetakse ligikaudu 13,2 miljardit aastat, ta on peaaegu sama vana kui universum. Linnutee on suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas Andromeeda udukogu järel.
Andromeeda galaktika ehk Andromeeda tähesüsteem ehk Andromeeda udu (varasem ja tavakeelne nimi oli Andromeeda udukogu) on meie galaktika (Linnutee) naabergalaktika, umbes 2,5 miljoni valgusaasta ehk umbes 780 kiloparseki kaugusel asuv spiraalgalaktika tähistusega M31 või NGC 224. Asub Andromeeda tähtkujus.
Eestis on Andromeeda udukogu vaadeldav aasta ringi. Paremad õhtused vaatlusajad on sügisel ja talvel. Andromeeda galaktika on palja silmaga nähtav vaevumärgatava udulaiguna. Väga hästi vaadeldav on ta 7–8-kordse suurendusega binokli abil.