Föderaalpolitseilt hoiatava teate saanud eestlane: petukirjad on keeleliselt järjest lihvitumad

Petukiri. Foto on illustreeriv. Foto: Arvo Meeks

Elu24 poole pöördus mees, kes sai oma postkasti kirja, millele oli alla kirjutanud Föderaalkriminaalpolitsei büroo direktoraat. «Minu jaoks reedab kirja tüüp kohe ära, et tegemist on petukirjaga,» ütles ta soovides teisi hoiatada, et keegi kahtlaste kirjade manuseid ei avaks.

«Sain sellise e-kirja, mis kutsus avama lisatud manust, kus peaks olema minu vastu esitatud kaebus,» kirjutas Elu24 lugeja Margus toimetusele. 

Kiri, mille mees sai, oli järgmine: 

From: Naudin Laurence [mailto:[e-mail]]

Sent: Tuesday, August 9, 2022 2:08 PM

To: undisclosed-recipients:

Tere hommikust!

Teid teavitatakse, et teie vastu on esitatud kaebus.

Lugege palun lisatud kutset.

PS: See pole viga.

Soojalt.

Föderaalkriminaalpolitsei büroo direktoraat

Margus rääkis, et kirja kahtlasele päritolule viitab saaja välismaine nimi ning samuti see, et kirja saajaks on undisclosed-recipients. «Mulle on ammu selge, et selliseid kutseid avada ei tohi, sest see hakkab raha nõudma. Kuid kahjuks on endiselt neid, kes neid jamasid avavad,» ütleb ta ning toob välja ühe tähelepanuväärse asjaolu: «Olen petukirju tihti saanud ning saab öelda, et need kirjad lähevad keeleliselt järjest paremaks. Kas Google translate programm areneb?» 

Kirjale vastata ei tohi

Pöördusime Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) poole, et uurida, kas nad on sellest petukirjast teadlikud. Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjatšeslav Milenin ütles Elu24-le, et konkreetse kirja osas politseid teavitatud ei ole, kuid tegemist ei ole uut tüüpi kelmusega.

«Tõenäolisest püütakse inimese seadet nakatada pahavaraga või on tegemist õngitsusmeiliga, millega loodetakse peale kirjavahetuse alustamist pressida välja suurem summa raha,» ütles Milenin.

«Kindlasti ei tohi nendele kirjadele vastata ning need tuleb kustutada, ka meilboksi prügikastist tasub see eemaldada.»

Politsei esindaja räägib, et tänased tõlkeprogrammid on väga heal tasemel, mistõttu tuleb olla veelgi tähelepanelikum ja vaadata, kelle nimelt või mis asutuselt on kiri saadetud.

«Konkreetne e-kiri on saadetud aadressilt: [e-mail] ja see ei ole seotud Eesti politseiga. See annab esimese viite, et tegemist on pettusega. Järgmisena hakkab silma «Föderaalkriminaalpolitsei büroo direktoraat», taolist bürood PPA-s ei ole,» tõdeb Milenin.

«Loomulikult on oht, et ühel hetkel saadavad kelmid e-kirju õige struktuurinimetuse alt, kuid inimestel on võimalus kontrollida, kas konkreetse nimega inimene töötab PPA-s või kas nimetatud büroo on olemas. Seda saab kontrollida näiteks politsei.ee kodulehelt asutuse kontaktide alt.»

Oluline on veel teada, et politsei mitte kunagi ei teavita e-kirja teel süütegudes kahtlustatavaid.

Kas sarnastest kirjadest tuleks teada anda? 

Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) kommunikatsioonijuht Helen Uldrich ütles, et sarnaseid õngitsuskirju üritatakse levitada pidevalt. Oluline on kahtlase kirja ja saatja puhul pigem olla ettevaatlikum. «Tundmatuid manuseid ei tasu avada, kuna need võivad sisaldada pahavara, samuti ei tohi avada kahtlaseid linke, kuna need võivad olla õngitsuslehed, mille abil üritavad kurjategijad meelitada välja kasutajate andmeid.»

Pahavara ja õngitsuslehtede, sh soovituste kohta saab ülevaatliku info RIA blogist ja kodulehelt.

«Kirjeldatud kirja kohta hetkel teavitusi ei ole edastatud, kuid kirja keelekasutusest saab juba aimu, et ilmselt on tegu pigem libakirjaga,» ütles Uldrich.

Säärastest kirjadest võib alati Riigi Infosüsteemi Ametile teada anda. Infot kahtlaste õngitsuskirjade kohta kogub küberintsidentide käsitlemise osakond, millega saab ühendust aadressil [e-mail]