:format(webp)/nginx/o/2022/08/11/14753031t1h393b.png)
Põhja-Saksamaa arheoloogid avastasid jõest ligi 350-aastase kaubalaeva vraki, millest alles olev on püstiasendis. Arheoloogide sõnul lubab see oletada, et laev, mille pardal on seni lubjatünne, uppus püstiselt, mitte ei vajunud kreeni.
Ekspertide sõnul pärineb laev 13.–17. sajandini tegutsenud Hansa Liidu ajast, mil erinevad kaubandusgildid domineerisid Lääne- ja Põhjamere piirkonnas, kirjutab livescience.com.
Neis piirkondades ei säili kliima- ja muude tingimuste tõttu uppunud laevad just kaua ja seepärast leitakse vrakke harva.
Sakslased arvavad, et see laev säilis, kuna vajus kiiresti üsna sügavale mutta, millest tekkis kaitsekiht.
:format(webp)/nginx/o/2022/08/11/14753024t1hc357.png)
Laev leiti juba 2020, kui kohalikud võimud tegid Trave jõel rutiinse sonariuuringu. See näitas, et laev on 11 meetri sügavusel jõe merepoolses soolase veega osas, mis jääb Lübecki ja Travemünde vahele.
«Laev on 20–25 meetrit pikk ja oli tõenäoliselt galiott, mis oli väike ja kerge hansaajal levinud ühemastiline kaubalaev,» selgitas laeva uurimise projekti juhtivarheoloog Fritz Jürgens Kieli ülikoolist.
Ta lisas, et vrakk on ümbritsetud jõemuda paksu kihiga, mis takistas niinimetatud laevausse ehk kahepoolmelisi molluskeid perekonnast Teredinidae seda hävitamast. Need mereolendid närivad end läbi puidu, jättes maha saepuru.
Asjatundjate sõnul elavad nimetatud molluskid Läänemere lääneosa soojemates vetes, kuid mitte idaosa külmemates vetes. Selle tõttu leitakse Läänemere lääneosas sajanditevanuste puitlaevade vrakke harva.
Trave jões oleva laeva pardal on umbes 150 puittünni, mis näitab, et laeval oli 17. sajandil uppudes kustutatud lubja last.
Kustutatud lubi saadakse lubjakivi põletamisel ja see on kivitöödel kasutatava mördi oluline koostisosa.
«Kustutatud lubi pärines suure tõenäosusega Skandinaaviast, kas Kesk-Rootsist või Põhja-Taanist. Hansaajal veeti sealt tänapäeva Põhja-Saksamaale, eelkõige Lübeckisse lupja, kuna seal polnud lubjakiviallikaid,» jätkas Jürgens.
:format(webp)/nginx/o/2022/08/11/14753027t1he3dd.png)
Ajalooliste dokumentide kohaselt uppus laev detsembris 1680. Lübecki ajalooarhiivis olevast kirjast selgub, et Travemünde foogt palus tundmatul adressaadil tuua ära madalikule jooksnud galiotti lasti. See sobib Trave jõe laevahuku kohta teadaolevaga, sealhulgas dendrokronoloogia dateerimistehnika tulemustega, mis näitasid, et laeva puidus nähtavad puurõngad pärinevad 1650. aastatel langetatud puudest.
Arheoloogid arvavad, et laeva meeskond üritas enne Lübeckisse sisenemist laeva teistpidi pöörata, kuid sõitis madalikule, mis seal seni laevu ohustab.
Võimalik, et 17. sajandi inimesed leidsid ja päästsid osa laeva lastist, mistõttu laev jäi veel pinnale, kuid uppus peagi madalikule sattumise tõttu tekkinud lekete pärast.
Kielis asuv teadussukelduja Christian Howe on nüüdseks uppunud vrakki ja selle lasti pildistanud ning järgmise paari aasta jooksul loodetakse kogu laev jõesängist üles tõsta, et see ei kujutaks enam ohtu piirkonna kaasaegsele laevandusele.
Rare 400-year-old ship found in German river is a stunningly preserved 'time capsule' https://t.co/W4AV81OI8G
— Live Science (@LiveScience) August 10, 2022
«Lübeck oli hansaajal kuulus laevaehituse poolest, seega on võimalik, et laev ehitati just seal. Kuid sel ajal olid sellised laevad levinud kogu piirkonnas, nii et võib-olla ehitati see mujal Euroopas,» ütles Lübecki arheoloogiaosakonna juhataja ja laeva päästmise projekti juht Manfred Schneider.
Ta lisas, et vraki säilivusaste ja sellel alles olev last on märkimisväärsed.
«Kustutatud lubja tünnidest umbes 70 on endiselt vrakis ja 80 vraki vahetus läheduses. Just last oli see, mille tõttu laev ei läinud kreeni, vaid uppus püstiasendis,» selgitas Schneider.
«Meil on midagi ajakapsli sarnast. Pardal olev näitab, kuidas siis elati, kuid ka seda, kuidas hansaajal merekaubandus käis.»
Ta lisas, et arheoloogid võivad avastada ka muud laeva sisemust täitvast settest.
Laeva jõesängist ülestõstmine annab arheoloogidele võimaluse laevakere ja selle ehitust põhjalikult uurida ning võib-olla ka selle päritolu kindlaks teha.
«Päästetööde käigus leitakse tõenäoliselt ka vraki seni leidmata osad, mis on settes peidus,» arvab Schneider.
Laevameeskonna ruumid on ahtris ja seal võib olla 17. sajandist pärit isiklikke esemeid.
Lübeck oli Hansa Liidu juhtivlinn ja tähtsaim kaubanduskeskus, kuid sellest ajast on seal säilinud vähe merendusega seotud objekte.
«Selle tõttu on 17. sajandi laeva leidmine tähelepanuväärne. Meil on midagi ajakapsli sarnast. Pardal olev näitab, kuidas siis elati, kuid ka seda, kuidas hansaajal merekaubandus käis,» lisas Schneider.
Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ning Eesti- ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Liidu juhtlinn oli Lübeck. Eri aegadel on liitu kuulunud ligikaudu 160 linna, korraga aga sadakond. Hansa Liidu hiilgeajal oli selle kontrolli all enamik Põhja- ja Läänemere vahelisest kaubandusest.
16. sajandil hakkas Hansa Liidu mõjuvõim vähenema. Selle põhjustas uute sotsiaalsete ja riiklike struktuuride väljakujunemine. 15. sajandil puhkes mitu katkuepideemiat, mille tagajärjel osa elanikkonnast suri. See tõi kaasa teravilja kasvatamise languse, mis mõjutas suuresti Hansa Liidu teravilja- ja ka muud kaubandust.
Pärast seda, kui Itaalia-Hispaania maadeavastaja ja kaupmees Christoph Kolumbus (1451–1506) jõudis Ameerikasse, elavnes kaubandus Lääne-Euroopa ja Uue Maailma vahel ning Läänemeri ja seda ümbritsevad alad kaotasid tähtsuse.