Vene ladvikus on Putin ülesanded täpselt ära jaotanud: kes haugub, kes tõstab jalga, kes teeskleb tsiviliseeritud kommunikatsiooni, kirjutab Juku-Kalle Raid. Medvedev haugub ja tõstab jalga.
Läbi aegade on nalja visatud lühikeste inimeste üle, kuna nende kompleksid ja komplekside väljaelamine võivad ühiskonnas paksu pahandust põhjustada. No muidugi need asjad nii ei käi. Aga võtame korraks siiski siintoodud foto, mille pildistasin Hantõ-Mansiiskis 2008. aastal, kui toonane Venemaa president Dmitri Medvedev oli veel viisakas ning külastas koos teiste presidentidega soomeugrilaste maailmakongressi. Pildistamisel üritas lühike Medvedev alati sammukese ettepoole karata, sest nii paistab teatavasti pildil pikem välja. Nii tegi ta ka, kui seisis meie esileedi Evelin Ilvese kõrval.
Maskivahetamise aeg
Täna on ekspresident maski täiesti teistsuguse vastu vahetanud, kunagi endast mingilgi moel «läänelikku» ning «demokraatlikku» muljet jätta püüdnud Medvedevi viimase poole aasta avaldused on oma ülbuse, jõhkruse, brutaalsuse ning labase laiamise poolest maailmas kõikjal tuntud. Ehe näide sõnumist Kaja Kallasele, kus ta kraaksatas, et Eesti vabadus on Venemaa tegemata töö. Muidugi – see on justkui otsene ähvardus, aga kui järele mõelda, siis ikkagi pigem haukumine.
Ärgem seda siiski inimese pikkusega seletagem.
Vaevalt et sellel lühikese inimese kompleksil muidugi teaduslikku alust on, ei aita isegi see, et Napoleon ja Putin on parajad jupatsid, aga kultuuriline ja uskumuslik alus on neil juttudel kindlasti. Lihtsalt teadus kui selline on aegade jooksul oluliselt muutunud. Ning minevikus ongi selliste asjadega tõsimeelset teadust tehtud.
Kentsakas mõõtmisteadus
Inimesed olid 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguseski üsna veendunud, et erinevad rassid on erineva intelligentsiga, tegeldi kolju ja ka kasvu mõõtmisega. Sellest kõigest on kirjutanud suurepärase tagasivaatava teose Stephen Jay Gould – raamat «Vääriti mõõdetud inimene» on olemas kirjastuse Varrak vahendusel ka eesti keeles.