Festival Viru Folk tähistab oma 15. sünnipäeva sõbralike naabrite aastaga. Esinejaid tuleb nii Lätist, Soomest kui Rootsist, aga ennekõike rõõmustavad publikut Eesti bändid nii Virust-Võrust, Setomaalt ja Narvast, Mulgimaalt kui mujalt. Festivalil müüakse ka särke ja märke, mille tulu läheb Ukraina rindele.

Kaunis kaptenite külas Käsmus esindavad kolme päeva jooksul Rootsit Skandinaaviamaade üks kuulsamaid viiuldajaid, mullune Rootsi Grammy võitja Lena Jonsson oma trioga ning eestlanna Säde Tatari osalusega ansambel Fränder; Soomest on kontserte andmas naine nagu orkester Maija Kauhanen, Oulu estofiilide kvartett Kassiahastus ja folk metal'i bänd Moonsorrow; Läti muusikutest on aga esindatud folk metal'i bänd Skyforger ning efektne tütarlastebänd Tautumeitas.

Pole teada teist nii kaunis kohas toimuvat festivali. Sellist tagasisidet on andnud paljud välisesinejad ning mõned festivalikülastajad Soomest, kes olevat käinud väga paljudel festivalidel üle maailma, on nimetanud seda maailma parimaks festivaliks.

Esimene Viru Folk toimus 2008. aastal, mil Venemaa ründas Gruusiat. Ka tänavune Viru Folk toimub sõja ajal, mistõttu on Käsmus otsustatud avada telk, kus müüakse särke Ukraina rinde toetuseks. Sama tehti ka Viljandi folgi ajal, kahel festivalil kogutud ühissumma läheb Ukrainasse.

Viru Folgi peakorraldaja Peep Veedla ütleb, et Käsmus toimub ligi 40 kontserti viiel laval, lisaks loengud, filmid, etendused ja mitmekülgne lasteprogramm. «Esinejaid on lisaks omamaistele sõbralikest naaberriikidest Lätist, Rootsist ja Soomest. Öösiti toimuvad restorani Kaspervik saalis rahvusvahelised jämmid.»

Esmakordselt on Käsmut mainitud 1453. aastal seoses Aaspere mõisale kuulunud Käsmu rannaga (strand tho Kesemo).

Nime päritolu kohta on mitu versiooni. Käsmu on eesti-soome-rootsi külana kandnud eri aegadel nimesid Kesemo ja Casperwiek. Viimane nimi esineb esimest korda 1624. aastal. Osa ajaloolasi oletab, et nimi on tulnud sellest, et küla rannakabel ehitati ühe Hommikumaa targa, püha Caspari auks.

Võrreldes lähema ümbrusega on meri Käsmu küla kohal suhteliselt sügav, mistõttu said laevad seal randuda. Et ajalooliselt ehitasid oma elamise sinna ja laiendasid küla peamiselt laevakaptenid ja laevaomanikud, siis kutsuti Käsmut kaptenite külaks. Käsmu elanikud olid võrreldes teiste ümberkaudsete küladega pisut jõukamad ja nende majad pisut uhkemad.

Kommentaarid
Copy