Hiljutine uuring näitas, et Tyrannosaurus rex`il on maal elanud ja elavate loomade seas kõige tugevam hammustus.
Türannosaurusel on maal elanud ja elavate loomade seas võimsaim hammustus
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
2. märts 2012, 13:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimastel aastatel on aina rohkem saadud andmeid eelajalooliste hiidsisalike kohta, kirjutab National Geographic.
Türannosauruse hammustusjõu uurimisel võeti aluseks täiskasvanud ja noore looma koljud. Laserskaneeringu abil loodi neist arvutikujutised. Lisati lõualihased, kõõlused ja kõik muu vajalik. Siis käivitati hammustuse jõu uuring.
Mudel näitas, et täiskasvanud Tyrannosaurus rex`i tagahammaste hammustusjõud oli 35 000 – 57 000 njuutonit. See on neli korda varem arvatust võimsam ja kümme korda võimsam, kui suudab hammustada tänapäeva alligaator.
Türannosaurused surid välja umbes 65 miljonit aastat tagasi.
«Need hiiglaslikud 12-meetrised loomad olid tõelised kiskjad ja neil oli väga tugev hammustusvõime,» sõnas Briti Liverpooli ülikooli zooanatoom Karl Bates.
Tyrannosurus rex oli maal võimsaima hammustusega, kuid tal oli meres ka «kolleeg».
Tegemist oli eelajaloolise megalodoniga, mis otsetõlkes tähendab «hiigelhammas». Need olid 16-meetrised hailaadsed mereloomad, kes kaalusid 30 korda rohkem kui suured vaalad.
Megalodonid ilmusid 16 miljonit aastat tagasi. Uurimine näitas, et nende hammustus oli türannosauruse omast kolm korda võimsam.
«Megalodon oli türannosaurusest suurem. Selle tõttu on alust arvata, et ka tema hammustus oli võimsam,» sõnas Bates.
Ta lisas, et nii türannosaurused kui megalodonid pidid tunnetama, kui tugevalt nad hammustada võivad, et nad endale haiget ei teeks.