:format(webp)/nginx/o/2021/11/03/14180596t1h5329.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/08/11/14752815t1h9b85.jpg)
Herilase nõelamine võib endaga kaasa tuua suure allergilise reaktsiooni. Häirekeskuse meedik räägib, mida saavad kohalviibijad kuni kiirabi saabumiseni teha, et aidata nõelata saanud inimest, kellel on tekkinud rasked sümptomid.
Herilasesuts niitis jalust? Häirekeskuse meedik annab nõu, mida teha
Mida kiiremini tekivad pärast herilase nõelamist sümptomid, seda raskem on tavaliselt allergiline reaktsioon. Häirekeskuse meedik Tiina Karpin räägib Elu24-le, et harvadel juhtudel võib tekkida ka anafülaktiline šokk, mis on eluohtlik seisund. Siis on ainuke variant kutsuda kohe kiirabi. «Raskete juhtumite puhul juhendab kohapeal olijaid häirekeskuse meedik. Ma juhendan nii kaua, kuni kiirabi kohale jõuab. See on nii kõikide raskete seisundite puhul,» ütleb Karpin.
«Inimesed ei peaks kartma, et nad ei oska või ei tea, mida teha ja kuidas teha. Häirekeskuse meedik selgitab kõike neile täpselt.»
:format(webp)/nginx/o/2022/08/11/14752497t1h64dc.jpg)
Kiirabi tuleb kutsuda kohe, kui turse laieneb kiiresti. «Kui herilane on sutsaka ära andnud ja kohe tekib turse, siis tuleb ruttu kutsuda kiirabi. Ohtlik on hingamis- ja neelamisraskus ning tunne, et kurk on paks. Kui silmalaud ja huuled lähevad turse ning tekib tunne, et ei saa neelata enam. Veelgi raskemad reaktsioonid on iiveldus, oksendamine ja väga tugev peavalu. Paljud ütlevad ka, et tekib minestustunne. Osadel ka südame rütmihäired,» avaldab meedik.
/nginx/o/2013/09/06/2335937t1h3aa8.jpg)
Väga tähtis on kätte saada herilase astel, kuna seal sees on mürgipaun ja sealt eraldub veel mürki. «Tasuks vaadata, kas astel on alles, ja see ära võtta,» ütleb Karpin.
Allergiaravim ja jääkuubikud
Meedik soovitab, et koduses apteegis võiks olla antihistamiinset ravimit ehk allergiaravimit. Samuti peaks külmkapis olema külmakott ning jää.
«Nõelamiskohale saab panna jääd või külmakoti. Kui nägu läheb turse ja huuled on paistes, siis kodustes tingimustes saab jääkuubiku suhu panna seni, kuni inimene on teadvusel. Kui neelata üldse ei saa ja huuled on väga paistes, nägu ja kõrvad kõik punetavad ja sügelevad, siis saab võtta väikse käterätiku, teha selle jääkülma veega märjaks (maapiirkondades on hea kasutada kaevuvett), välja väänata ja panna rätik ümber kaela. See ei lase kõril umbe minna,» annab meedik nõu.
Karpin juhendas hiljuti telefoni teel inimesi olukorras, mille kirjelduse postitas kannatanu gruppi «Märgatud24 Pärnus». «Seda Pärnu juhtumit ma nõustasin telefoni otsas pikka aega – kaheksa minutit, enne kui kiirabi tuli. Inimesel reaktsioon ägenes.» Facebooki gruppi postituse teinud isik on väga tänulik kiirabi töötajatele, kes tema elu päästsid.
Karpin kiidab meest, kes temaga telefonis suhtles. «See mees oli haruldaselt rahulik. Tavaliselt lähevad inimesed paanikasse. Kui kiirabi sõidab, siis ma näen kiirabiauto teekonda ja saan inimesele öelda, mitme minuti pärast kiirabi temani jõuab,» räägib meedik.
Tasub õppida esmaabi andmist
Häirekeskuse meedik soovitab kõigil õppida võimalusel esmaabi, sest sellest on alati kasu. «Inimesed võiksid õppida esmaabi, sest see päästab elusid kõikide õnnetuste puhul. Ja inimestel võiks olla kindlustunne, et häirekeskuse meedikud juhendavad seni, kuni kiirabi saabub.»
/nginx/o/2022/07/03/14669806t1h0196.jpg)
Ettevaatust lastega!
Elu24 uuris meedikult, milliseid väljakutseid praegu kõige rohkem tehakse. «Suvel on herilaste nõelamisega seotud väljakutseid. Palju on südamehaigeid ning krooniliste haigustega inimesi. Lisanduvad liiklusõnnetustega seotud väljakutsed,» räägib Karpin.
/nginx/o/2022/08/11/14752499t1hb095.jpg)
Sellel suvel torkab aga eriliselt silma lastega seotud väljakutsete suurenemine. «On palju väljakutseid seoses sellega, et väikelastel on võõrkehad hingamisteedes. Kas komm, küpsis, pähkel või münt. Ükski suvi pole nii tihti silma jäänud selliseid väljakutseid kui praegu.»