Ämmaemandusjuht avaliku imetamise vastuseisust: selline arusaam on pigem piiratud nägemus naiste ja laste õigustest

Imik peaks saama rinnapiima vähemalt esimesed kuus kuud. Foto: Shutterstock

Lõppemas on rahvusvaheline imetamisnädal, mis on loonud taas tugeva vastuseisu avalikes kohtades rinnaga toitmise osas. Ida-Tallinna Keskhaigla emadusnõuandla ämmaemandusjuht Silja Staalfeldt-Rahumägi toob asjasse selgust.

Silja Staalfeldt-Rahumägi sõnul on imetamine loomulikuim viis lapse toitmiseks ning on ka ülioluline nii laste kui ka emade tervise ja heaolu tagamiseks. Ta leiab, et just seetõttu tuleks emasid toetada ja mõista nii tervishoiusüsteemi kui ka kogu ühiskonna poolt.

«Avalik imetamine ei ole tabu ja imetav ema ei pea tundma valehäbi ega lapse toitmiseks varjuma eraldatud kohta. Last peab olema võimalik rinnaga toita kõikjal olgu selleks siis park, kohvik või eraldi imetamise tuba,» lisab Staalfeldt-Rahumägi.

Ämmaemandusjuhi sõnul on arenenud riikides, kus avalikus ruumis rinnaga toitmine ei ole tabu, paremini aktualiseeritud naiste ja laste õigused ning nendes riikides on ka rinnaga toitmise näitajad maailma parimate seas.

«Rinnaga toitmise näitajad on paljuski seotud nii naiste ja laste õiguste tagamise kui ka rinnaga toitmise toetamisega ühiskonna poolt. Rinnaga toitmine on kuluefektiivseim viis tagada nii laste kui emade parem tervis ja soodustada ema ja lapse lähedussuhte ning turvatunde tekkimist,» räägib Staalfeldt-Rahumägi ja lisab, et läbi paljude tõenduspõhiste uuringute on leitud, et rinnaga toitmisel on positiivsed mõjud lapse füüsilisele ja vaimsele tervisele nii lühemas kui kaugemas perspektiivis.

Loomulikult leiduvat tema sõnul igas ühiskonnas ja ka Eestis huvigruppe, kes arvavad siiani, et naise koht on köögis ja naise kohustus on olla lastega kodune mõistes siinkohal hukka ka avalikus ruumis rinnaga toitmise. «Selline arusaam on seotud pigem piiratud nägemusega naiste ja laste õigustest ning ei ole seotud Eesti laste tervise ja heaolu tagamisega.»