:format(webp)/nginx/o/2022/08/05/14740613t1hb199.jpg)
Suurbritannias Liverpoolis pannakse näitusele teise maailmasõja aegselt Saksamaa allveelaevalt pärit esemed alates kondoomidest ja lõpetades saladokumentidega.
Näitusel saab näha kaht Enigma krüpteerimismasinat, kümneid pudeleid Prantsuse veini ja umbes 200 kondoomi, kuid ka piparmündihambapastat ja aroomi säilitanud kohvi, kirjutab theguardian.com.
Hästi säilinud esemed pärinevad teise maailmasõja lõpust alates merepõhjas olnud Saksa allveelaevast, mis 1990. aastatel pinnale tõsteti.
Nazi artefacts from sunken U-boat to go on display for first time in Liverpool https://t.co/Wtf321PjyM
— The Guardian (@guardian) August 4, 2022
Ajaloolased uurivad allveelaevalt pärit esemeid, mida inimkäed puudutasid viimati 1945. aastal ning loodavad saada uut infot inimeste kohta, kes osalesid teises maailmasõjas ja kuulusid allveelaeva meeskonda.
Liverpooli kesklinnas asuvas endises salajases maa-aluses sõjapunkris asuvas Western Approaches muuseumis toimuva näituse «Viimase Saksa allveelaeva saladused» külastajad on ligi 80 aasta jooksul esimeste inimeste seas, kes näevad nimetatud esemeid.
«Need on seninägemata esemed, mida kasutasid natsiallveelaevnikud,» ütles haridusele ja pärandile spetsialiseerunud sotsiaalse ettevõtte Big Heritage asutaja ja juht Dean Paton.
Ta lisas, et külmas veel olnud ja varem mudakihiga keatud esemete hulgas on hambapasta ja kohviga karbid, diktaator Adolf Hitleri markidega postkaardid ja sadu lehekülgi natside saladokumente.
Tõlkides ja analüüsides võiksid need dokumendid võib-olla anda vastuse küsimusele, miks see allveelaev sõja lõpus 1945 alla ei andnud. Ajaloolased murravad selle üle pikka aega pead.
Lisaks esemete füüsilisele väljapanekule näitab Big Heritage oma sotsiaalmeedia kanalites pealkirja all «How To Fix A U-Boat» («Kuidas parandada allveelaeva»), kuidas sajad amatöörid ja eksperdid tõlgivad allveelaeva saksakeelseid dokumente ning jagavad, mida nad leidnud on.
Säilinud konfidentsiaalsed dokumendid on haruldased, nii et meeskond loodab, et allveelaevast leitud paberikaustad aitavad mõista, mis natsirežiimi lõpus juhtus.
«See on nagu pikka aega pusle kokku panemine, kuid lõpuks jõutakse sihile,» lisas Paton.
U-534 oli viimane allveelaev, mis lahkus Saksamaalt 1945. aastal ja ajaloolased kahtlustavad, et sellel võis olla kõrgeid natse, kes plaanisid põgeneda Lõuna-Ameerikasse. Kaks Briti kuninglike õhujõudude pommituslennukit uputasid allveelaeva 1945. aasta mais 20 kilomeetri kaugusel Taani Anholti saarest. 52 meeskonnaliikmest jäi ellu 49.
Paton ütles, et pardal oli Argentina raadiooperaator ja laeval oli piisavalt kütust, et Argentinasse sõita. Saksa allveelaeva meeskond kandis sooja kliima vormi olgugi, et nad olid Kattegati väinas.
Pärast meresügavusest 1993. aastal pinnaletõstmist kuulus U-534 Briti transpordifirmale Merseytravel ja oli näha Woodside'i parvlaevaterminalis U-Boat Story nime all kuni selle sulgemiseni 2020. aastal.
Big Heritage sai laeva endale eelmise aasta novembris ja seda renoveeritakse. Asju täis kastid tulid Patonile ja uurimismeeskonnale üllatusena, sest nad ei teadnud nende olemasolust, kuna neile ei pööratud 1993. aastal tähelepanu ja jäid allveelaeva eelmiste omanike poolt puutumata.
Patonil on plaan 2023. aasta lõpus panna allveelaev taas vaatamiseks välja, et julgustada rohkem kohalikke inimesi ajaloo vastu huvi tundma ja meelitada turiste Merseyside'i ossa, mis sageli tähelepanuta jäetakse.
Paton asutas Big Heritage'i 11 aastat tagasi, sest tundis, et töölisklassi inimestel on lünk ajaloost ja pärandist arusaamisel.
Teine maailmasõda kestis 1. septembrist 1939 kuni 2. septembrini 1945.
Sõjas osalesid pea kõik maailma riigid, nende hulgas ka kõik suurvõimud, mis jagunesid vastavalt kaheks sõjaliseks liiduks: liitlasvägedeks ja teljeriikideks. See oli ajaloo laiahaardelisim sõda, hõlmates otseselt rohkem kui 100 miljonit inimest rohkem kui 30 riigist.
Totaalse sõja tingimustes rakendasid peamised osavõtjad sõjapingutuste toetamiseks kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimekuse, kaotades sellega piiri tsiviil- ja sõjaväeliste ressursside vahel.
Teine maailmasõda oli ühtlasi ka inimajaloo veriseim sõjaline konflikt, hukkus 50 kuni 85 miljonit inimest, millest suurema osa moodustasid tsiviilelanikud Hiinas ja Nõukogude Liidus. See hõlmas veresaunu, süstemaatilisi genotsiide (tuntuim neist holokaust), strateegilist pommitamist, näljahädasid, haiguspuhanguid ja ainsat tuumarelvade sõjalist kasutamist inimkonna ajaloos.