R, 9.12.2022

Jaak Madison elektrihinnast: oleks hea, kui nad ei keevitaks seda üle kolme korra kõrgemaks

Lisatud Eesti Energia kommentaar
Triin Roos
, Ajakirjanik
Jaak Madison elektrihinnast: oleks hea, kui nad ei keevitaks seda üle kolme korra kõrgemaks
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Jaak Madison
Jaak Madison Foto: Tairo Lutter

Jaak Madison ütleb sotsiaalmeediapostituses, et tema saab oma korteris kolm korda suurema elektriarvega küll hakkama, aga kuidas tulevad toime need inimesed, kelle kodu küttesüsteem võtab palju elektrit. Elu24 uuris Eesti Energialt, kas millalgi on oodata ka elektrihindade langemist. 

Europarlamendi saadik Jaak Madison võttis 2. augustil sotsiaalmeedias sõna elektrihindade teemal, tuues välja asjaolu, et alates sügisest on elektrihind varasemast kolm korda kõrgem. 

«Kuna augusti lõpus lõpeb mul praegune elektrileping, siis lugupeetud Eesti Energia (kelle puhaskasum möödunud aastal oli 111 miljonit eurot ja kes maksis eelmise aasta tulude eest riigile dividende 46,7 miljonit eurot) tegi uue pakkumise, mille puhul ei peaks mina mitte kui midagi tegema: leping pikeneks automaatselt. Iseenesest hea ja mugav variant. Kuid see oleks veel parem variant, kui nad ei keevitaks hinda üle kolme korra kõrgemaks. Samal ajal omahind elektritootmisel ei ole kohe kaugeltki tõusnud kolmekordseks,» kirjutas poliitik.

Elektrihinna märkimisväärne tõus.
Elektrihinna märkimisväärne tõus. Foto: Erakogu

«Kui minu senine elektriarve on jäänud 30–40€ vahele (tavaline korter, kus kütteallikas ei baseeru elektril), siis elan üle ka suurema hädata kolm korda kõrgema arve,» avaldas Madison. 

«Kuid kardetavasti enamuse jaoks saab olema väga suur probleem 60–70€ (tõenäoliselt palju rohkem, kui ka toasooja saamisel sõltutakse näiteks õhksoojuspumbast) rohkem maksta sellise baasvajaduse nagu elektri eest. Seega ootame huviga kütteperioodi ja mis peamine: ärme unusta, kes on praeguse olukorra eest vastutavad. Need samad tüübid tulevad nillima teie kõigi hääli ka varakevadistel valimistel.»

Eesti Energia elektrihinna langust lubada ei saa

Elu24 pöördus Eesti Energia poole, et uurida elektrihinna tõusu tagamaid. Kui Eesti Energia puhaskasum möödunud aastal oli 111 miljonit eurot, siis kuidas on võimalik, et elektrihind tarbija jaoks kolmekordselt tõuseb. Samuti soovisime teada, kas on mingit lootust, et ühel hetkel hind langema hakkab ning mis peaks majanduses muutuma, et elektrihind langeks.

Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila ütles Elu24-le, et finantsturgudel sõlmitavate tulevikutehingute hinnatase ei prognoosi elektri hinna alanemist. «Peamine põhjus on energiakriis, mida süvendab Ukrainas toimuv sõda. Euroopas on maagaasi defitsiit ja see toob kaasa väga kõrge hinnataseme. Gaasijaamad katavad ära tipukoormuse, kui nõudlus elektri järele on väga suur. Maagaasist toodetud elektri hinnatase on hetkel ligi 400 eurot MWh kohta. Niipea, kui nõudluse katmiseks meie naaberriikides gaasijaamad tööle pannakse, on ka elektri börsihind väga kõrge. Talvel on elektri järele ka nõudlus suurem ning fossiilkütusel jaamad ongi praegu lihtsalt väga kallid,» selgitas Avila. 

Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila.
Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila. Foto: Tairo Lutter

«Energiakriisi lahendamiseks ja hindade langetamiseks vajame palju rohkem taastuvelektrit. Kui oleks rohkem süsinikuvaba elektritootmist, nt tuule- või päikeseelektrijaamu, oleks ka hind madalam, sest turg ei vajaks sel juhul kallite fossiilkütustel põhinevate jaamade toodangut,» ütles Eesti Energia finantsdirektor. 

«Eesti Energia puhaskasum oli teises kvartalis 33 miljonit eurot, kuid samal ajal investeeris kontsern 98 miljonit eurot. Sellest lõviosa taastuvenergia tootmisse ning elektrivõrgu uuendamisse ja uutesse võrguliitumistesse, et meil oleks rohkem soodsat elektrit.»

Taskukohase ja keskkonnahoidliku elektri tootmise suurendamiseks ning energiasõltumatuse parandamiseks on Eesti Energial vaja Avila sõnul investeerida miljardeid. «Ainult kasumlikult tegutsedes suudame need plaanid ellu viia.»

Aastatel 2022–2026 on Eesti Energial kavas investeerida ligi 2,5 miljardit eurot, millest enamik uute tuule- ja päikeseparkide ehitamise kontserni koduturgudel.

Lisaks, aasta esimese kuue kuuga maksis Eesti Energia erinevate otseste maksudena riigikassasse 63,7 miljonit eurot, mida on pea kaks korda rohkem kui 2021. aasta samal perioodil (36,1 miljonit eurot). Sellele lisandub veel CO2 emissioonikulu, mis turuhinnas kasvas võrreldes mullusega pea saja miljoni euro võrra 265,4 miljoni euroni. Ehk poole aastaga tasus Eesti Energia makse ja keskkonnatasusid kokku üle 329 miljoni euro.

Esimesel poolaastal maksis kontsern välja dividendid 2021. majandusaasta eest summas 55,3 miljonit eurot. Sellest 8,3 miljonit eurot Enefit Greeni väikeaktsionäridele ja 46,7 miljonit eurot Eesti Energia ainuaktsionärile Eesti riigile.

Märksõnad
Tagasi üles